Eile kogunesid Tamsalus Reformierakonna omavalitsusjuhid, et arutada haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poolt välja pakutud hariduslepet. Omavalitsuskogu teeb ettepaneku lükata leppe sõlmimine edasi, kuni riigi eelarvestrateegias on selleks vajalikud vahendid tagatud.
Omavalitsuskogu juht, Pärnu abilinnapea Irina Talviste sõnul puudub haridusleppel praegusel kujul rahaline kate ning see ei arvesta kohalike omavalitsuste huvide ja võimalustega.
„Me näeme, et leppega pannakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi, millel puuduvad finantsgarantiid,“ ütles Talviste ning tõi välja, et mitme haridusleppe punkti puhul on vaja ka täiendavaid analüüse, et selgitada välja nende rahaline kulu.
Talviste märkis, et lepe võib tähendada lisahalduskoormust nii koolidele kui koolipidajatele. „Näiteks kontakttundide mahu kokkuleppimine üleriigiliselt võib mõnel pool tuua kaasa vajaduse palgata lisaõpetajaid, kellest on juba niigi suur puudus,“ selgitas ta.
Omavalitsusjuhid leidsid, et hariduslepe ei tohiks ka piirata koolidirektorite pädevust töölepingute sõlmimisel. „On oht, et lepe võib seni pakutud kujul kujuneda normatiiviks, mis vähendab koolijuhtide autonoomiat. Kui astmetesse kirjutatakse sisse tööülesanded, mida õpetaja juba täidab, võib see luua olukorra, kus seniste lisaülesannete eest jäävad õpetajal lisatasud saamata,“ lausus Talviste.
Reformierakonna omavalitsuskogu otsustas, et haridusleppega saab ühineda pärast seda, kui Haridus- ja Teadusministeerium saab valitsuselt finantsgarantii riigieelarvestrateegiast raha eraldamiseks õpetajate alampalga tõusuks, karjäärimudeli rakendamiseks ja õpetajate koormusnormi alandamiseks.