Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Remo Holsmer kinnitab, et eakate elujärje paranemine on valitsuse üks prioriteete. Homsest jõustuv pensionitõus puudutab kõiki vanaduspensionäre ja selle aluseks on taastunud majanduskasv.
“Keskmine vanaduspension kasvab aprillist 13 euro võrra 305 eurolt 318 euroni kuus, aastas 156 euro võrra,” ütles Holsmer „Riigi jätkusuutlikkust näitab see, kas inimesed sellele riigile ka vanaduspõlves loota võivad. Praegune valitsuskoalitsioon näeb oma tegevuse eesmärgina hoida Eestis sellist majanduskliimat, mis seda võimaldaks.”
“Aprillist kehtima hakkav pensionitõus tähendab suuremat pensioni kõigile vanaduspensionäride ja eakatel selle pensionitõusuks midagi endal teha vaja ei ole,“ lausus Holsmer. Parlamendiliige täpsustas, et pensionide väljamakseteks kulub tänavu täiendavalt 72 miljonit eurot ja kokku maksab riik pensioniteks 6,5 miljardi suurusest riigieelarvest ligi 1,36 miljardit eurot.
Reformierakonna saadikurühma asejuht kinnitas, et valitsuskoalitsiooni eesmärk on nii praegustele kui ka tulevastele eakatele parema tuleviku tagamine ja pensionikogumise soodustamine.
1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. “Sellega täidab riik oma lubadused ja suureneb usaldus Eesti riigi pensionikindlustussüsteemi vastu,” sõnas Holsmer. Lisaks on alates 1. jaanuarist 2012 ettevõtetel ja tööandjatel võimalus maksta makseid oma töötajate III pensionisamba lepingusse ilma selle eest tulumaksu maksmata.
Pensionisüsteemi korrastamiseks viib riik parasjagu läbi ka eripensionite reformi. Eripensionideks eelarvest kuluv raha on aasta-aastalt kasvanud. 2012. aastal maksab riik erinevate ametikohtade eripensionideks 18,3 miljonit eurot. 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga juba üle 2300 inimese.
“Näeme, et eripensioni saajate arvul ja eripensionideks kuluval eelarverahal on komme mitmekordistuda. Mõistlik on siin pidurit tõmmata, sest avaliku sektori palgad on konkurentsivõimelised ja eripensionite kui lisahüvede aeg on läbi saanud,“ rääkis Holsmer. Ühtlasi tuletas parlamendisaadik meelde, et riigikogu liikmete ametipension on kaotatud juba 2003. aastast.