Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhi Kaja Kallase kõne lisaeelarve kolmandal lugemisel.
Reformierakond ei toeta koalitsiooni kavatsust suruda lisaeelarvega läbi poliitiline Brežnevi pakike. Samal ajal aga ei paku valitsus lahendust ravijärjekorras olevatele inimestele ja väikeettevõtjatele.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Ootasime kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas peaminister eriolukorra kehtestamise alguses. Kahjuks oli reaalsus teistsugune. Koalitsioon ei kaasanud lisaeelarve arutellu ei avalikkust ega eksperte ning lisas sinna kulukaid meetmeid, mille otstarbekus tekitab pehmelt öeldes küsitavusi. Selle asemel, et suunata rohkem raha suunata tervishoidu, et inimesed saaksid edasi ka plaanilist ravi ja sellesse, et inimeste sissetulekud ei väheneks.
Kriisieelarvesse on sisse kirjutatud mitmed sammud, mis on ebamõistlikud ja ei ole kriisiga kuidagi seotud. Reformierakond ei saa põhimõtteliselt hääletada seaduseelnõu poolt, millega tehakse kriisi ajal valesid samme. Teise samba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja ebamäärane raha suunamine MES-i pole kriisi praeguses faasis põhjendatud. Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda, aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista.
Reformierakonna ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks hääletas valitsusliit ilma sisulise aruteluta maha. Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et inimesed, kel on teised tervisehädad kui koroona, ei jääks ravita. Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeetevõtetele ja FIEdele, sest neil on kõige vähem tugevusvaru, et kriis üle elada. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et leevendada regionaalset šokki ja aidata kriisist räsitud piirkondi (Saaremaad) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kokkuhoiu kohad vastavalt selle, kuidas vähenevad riigi maksutulud.
Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret jõustamist peame vajalikuks. Näiteks töötu-, haigekassa ja KredExi kaudu inimestele ja ettevõtjatele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vähendamiseks on möödapääsmatu.
Kokkuvõtvalt on koalitsiooni taktika olnud jõuga oma poliitika läbi surumine, mõistlike ettepanekute kõrvale jätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond „võta või jäta“ lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena, kuid me ei hääleta sellele ka vastu.