Reformierakonna fraktsioon arutas täna Allar Jõksi kandidatuuri õiguskantsleri kohale.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul on Allar Jõksi tugevuste kõrval peamiseks nõrkuseks sisuliste asjade tegemata jätmine. „Juhul, kui õiguskantsler märkab mõne seaduse vastuolu Põhiseadusega, on tal kohustus esitada Riigikogule konkreetne ettepanek seaduse muutmiseks,” selgitas Hanno Pevkur. „Allar Jõksi seitsmeaastase ametisoleku ajal on ta teinud Riigikogule üheksa vastavat ettepanekut, millest kuus on lahendanud Riigikogu ja kolm on jõudnud Riigikohtusse. Sõnades on Jõks suutnud küll endast luua aktiivse toimetaja mulje, tegusid pole seitsme aasta sisse aga paraku eriti palju mahtunud. Kummalisel kombel selgub, et Jõkis kõige nõrgemaks küljeks on just see, mida täna tema tugevusena esitletakse,” ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul tuleb sisuline passiivsus ilmsiks ka võrreldes Jõksi tegevust varasema õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväljaga. „Eerik-Juhan Truuväli esitas oma ametiaja jooksul Riigikogule 23 ettepanekut seaduste muutmiseks ja tegi 60 ettekannet. Seevastu Allar Jõks on teinud kõigest 14 ettekannet.”
Allar Jõksi ühe nõrkusena tõi Pevkur välja ka avalikkusega manipuleerimist, mida võib nimetada muuhulgas populismiks. „Nii on õiguskantsler Jõks suure trummipõrina saatel esitanud Riigikogule näiteks ettepaneku üliõpilaste eluasemetoetust ja maksuintresse käsitlevate seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks neli päeva enne Riigikogu valimisi. Kui on selge, et ei teoreetiliselt ega praktiliselt ole võimalik oma töö lõpetanud ja kohe-kohe volitused maha paneval Riigikogul seadusi enam muutma asuda, siis millist eesmärki säärane õiguskantsleri käitumine teenib?”
„Mõnel puhul võib küsida, kas õiguskantsler ise pole rikkunud põhiseadust? Näiteks jättis õiguskantsler vaidlustamata poliitilise välireklaami keelamise seaduse, mis andis enne 2005. aasta kohalikke valimisi eelise neile erakondadele, kel ei olnud keelamise hetkeks välireklaami pinnad reserveeritud. „Valimiskampaaniaks kuluvat raha see keeld ei vähendanud, raha liikus teistesse kanalitesse. Ebaselge keeld tekitas juriidilise segaduse, mida süvendas õiguskantsleri ettekanne Riigikogule, milles Allar Jõks märkis, et välireklaami keeld on põhiseadusevastane. Ettepanekut seadus põhiseadusega kooskõlla viia õiguskantsler aga ei esitanud. Põhiseadusevastasele seadusele ettekande, kirja või lihtsalt meediapöördumisega reageerimine ei ole Põhiseadusega kooskõlas,” lisas Pevkur.
Otsus, kuidas Jõksi valimisel hääletatakse, tehakse homsel fraktsiooni koosolekul.