Täna, 14 aastat tagasi, liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud ligi 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud.
„Kui Reformierakond oli inimaastates veel pisike, siis olid esimestel üritustel kohal kõik paarsaada liiget, mida me tänases päevas enam ette ei kujutaks. Siis oli see lihtsalt üks suur ja sõbralik seltskond, kes kõik soovisid sellist Eestit, kus igaüks on vaba tegelema ettevõtlusega ning riik on tõhus, kuid olemas vaid nendes kohtades, kus ta on hädavajalik, mitte ei laiuta ja ei tee inimeste eest otsuseid,” kirjeldas Refomierakonna peasekretär Kristen Michal erakonna saamislugu.
„Ka täna on samad asjad olulised – madalad maksud, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, üksikisiku vabadus ise otsustada – need lihtsad liberaalsed väärtused on endiselt sammasteks, millele Reformierakond toetub. Ka tänasel päeval, mil riigid on üha jõulisemalt majandusse sekkumas, on meie missioon endine – tagada, et riik tegeleb sellega, millega ta tegelema peaks – tagab vaba turu reegleid ja ei ole ise sellel turul kaupleja. Nagu see oleks pidanud olema tänase kriisi eel, kuid vaba turu reeglite järelvalve ununes kõigis suurtes riikides maailma majanduskasvu ja keerulisi finantsinstrumente imetledes,” ütles Michal.
Michali sõnul on Reformierakond end 14 aasta jooksul tõestanud usaldusväärse ja valijatele antud lubaduste eest seisva erakonnana. „Tihti on meile heidetud ette just liigset valimislubaduste järgmist, aga see on meie tee – olla truu oma valijatele ja nõuda lubaduste täitmist ka oma partneritelt,” lausus Michal.
„Kindlasti tahaksime sooja käepigistusega tänada kõiki meie partnereid erinevatest erakondadest ja organisatsioonidest. Tänu koostööle on Eesti Vabariik see, mis ta täna on: kõrgel kohal nii ülemaailmsete majandus- kui pressivabaduse indeksite järgi. Reformierakond poleks suutnud ega osanud seda vaid üksi teha ja me ka ei kirjuta ühtegi ajalooraamatusse, et tegime seda üksi – pole meie stiil. Samas ei ole reformide tee sugugi lõppenud – töölepinguseadus, avaliku teenistuse seadus, uued intsiatiivid majanduse elavdamiseks – kõik see on meie ja partnerite kaasabil tehtav. Töö Eesti edu nimel jätkub,” lisas Michal.
Erakonna sünnipäeva puhul saatis esimees Andrus Ansip liikmetele pöördumise, milles toonitas, et vajadus tugeva liberaalse erakonna järele on suurem kui kunagi varem. „Eesmärgid, mida täna ellu viime, on osa tervikust. Riigist, mida ühiselt ehitame. Reformierakonna ülesanne on hoolitseda, et Eesti Vabariigi sajandal juubeliaastal elaksime veelgi vabamas ja elujõulisemas riigis. Tunneme vastutust hoolitseda Eesti edu jätkumise eest,” kinnitas Ansip.
Reformierakonna maksureformide käigus on õnnestunud muuta reaalsuseks madal ja ühetaoline tulumaks, mis on praeguseks alanenud 26-lt 21 protsendini. Samuti on Reformierakond saavutanud tulumaksu kaotamise ettevõtetesse taasinvesteeritud kasumilt. Lubadus pensionid aastaks 2011 kahekordistada teostub plaanitud tempos ning alates 2004. aastast jõustati Refomierakonna eestvedamisel vanemahüvitise seadus, mis on oluliselt suurendanud sündide arvu Eestis.
Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsusvastutust. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 16,19 % häältest ehk 19 kohta, 1999. aastal parlamendivalimistel 18 kohta, 2003. aastal taas 19 kohta. 2007. aasta parlamendivalimised võitis Reformierakond ülekaalukalt, saades 31 kohta Riigikogus.
Reformierakonna Noortekogu on ka Baltimaade suurim poliitiline noorteorganisatsion koondades üle 4000 noore.