Eesti kõrgem kohus,
erinevalt valdavast osast teistest euroopa kõrgematest kohtutest, täidab kahte
funktsiooni – on kõrgem (klassikaline) kassatsioonikohus ja samal ajal ka
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Üldkohtute, sh ka
kõrgemate kassatsioonikohtute, osas on tavapärane ja kohtuõiguses üldlevinud,
et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Nii ka Eestis.
Samas
konstitutsioonikohtutes, eriti euroopas II ilmasõjajärgselt loodud
konstitutsioonikohtutes ja ka rahvusvahelistes kohtutes (EIK Strasbourgis; EL
kohtud Luxembourgis) on tavaks, et kohtunikud nimetatakse ametisse fikseeritud
ühekordseks tähtajaks, tavaliselt kas 9ks või 12ks aastaks.
Tavaks on ka see, et
konstitutsioonikohtu kohtunikke nimetatakse nn 1/3 reeglit arvestades, so 1/3
võiks tulla kohtusüsteemi seest, 1/3 teistest õiguserialadest (silmapaistvad
advokaadid, prokurörid, juuraprofessorid, teised tippjuristid) ja 1/3
juurapõhisest administratsioonist (juuraharidusega saadikud, kantslerid jt
tippametnikud).
Tänane Eesti Kohtute
seadus näeb kohtuniku ametisoleku piiriks 67 aastat. Seega inimene, kes on täna
ca 40 aastat vana, võib oma ametis olla 27 aastat, tõenäoliselt isegi rohkem,
sest lähema 20 aasta sees üldine pensioniiga tõuseb, mistõttu võib arvestada
kõrge ametiga isegi 30 aastaks.
Seni on meil
Riigikohtunike puhul arvestatud kohtunike eluaegsuse printsiibiga ehk käsitatud
neid esmajoones kui karjääripõhiseid kassatsioonikohtu kohtunikke. Ei vaja
selgitamist, et isegi klassikalisele kõrgemale kassatsioonikohtunikule on ca 30
aastane garanteeritud ametisoleku aeg potentsiaalselt tema ja kohtu
stagneerumist soodustav. Eriti on see aga küsitav konstitutsioonikohtunike
puhul, kes peaksid tajuma ühiskonna arengut ja muutusi, omama ühiskonnast
erinevanurgalisi kogemusi ja arusaamisi.
Riigikohtuniku amet peaks
ideaaljuhul olema karjääri lõpetav, mida täidavad elukogenud ja mitmekülgselt
haritud inimesed. Õigusemõistmine, eriti konstitutsiooniline õigusemõistmine ei
või riigi demokraatia ja õiguse arengu huvides olla suletud süsteem.
Kohtuõigust (lahendeid) loovad ikkagi konkreetsed inimesed.
Seega on meil põhjust
mõelda, kuidas olukorda parandada, kehtiva Põhiseaduse raames. Muudatuste
alternatiiv oleks eraldi konstitutsioonikohtu loomine (millest on ju ka juttu
olnud ja katsetki tehtud), kuid see eeldaks põhiseaduse muutmist.
Kehtiv regulatsioon
Põhiseadus
PS para 147. Kohtunikud
nimetatakse ametisse eluaegsetena.
PS para 149 lg 2.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni
korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus.
PS para 150 lg 2.
Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettapanekul.
PS para 152 lg 2.
Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on
vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
Kohtute seadus:
Para 55 lg 4:
,,Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe
ettepanekul.
Ettepanek de
lege ferenda:
Lisada Kohtute
seaduse paragrahvi 55 lg 4 kaks lauset: Riigikohtu liikme ametiaeg on (9
või 12) aastat. Riigikohtu liikme ametiaja lõppedes säilib isikul kohtuniku
ametistaatus.