Eesti Vabariik on Põhiseaduse kohaselt parlamentaarne riik. Riigikogu liikme Immuniteedi näeb selgesõnaliselt ette Põhiseadus. Puutumatus on tsiviliseeritud riikide parlamentarismis tuntud mõiste. Asjaliku ülevaate teemast leiab Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni rapordist (Parliamentary immunity) möödunud aasta märtsist.
Eesti on Põhiseaduse järgi parlamentaarne riik. PS § 76 sätestab,
et “Riigikogu liige on puutumatu”. Sellist regulatsiooni ei ole ette nähtud ühegi teise ametikandja suhtes.
Mida see tähendab, kes selle sisustab ?
Politseinik, prokurör ? Põhiseaduse normide lahtikirjutamine seaduses on Riigikogu ülesanne. Tänasele immuniteedi
reguleerimisele andis tõuk juba mõni aasta tagasi ka õiguskantsleri. Võib küsida, kas Põhiseaduse normide või õiguskantsleri ettepanekute täitmisse võib suhtude valivalt või lausa ignoreerivalt ?
Immuniteedi mõiste kirjutas Põhiseadusesse rahvas referendumil Põhiseadust vastu võttes. Sooviga kaitsta oma esindajaid põhjendamatute rünnete ja võimu väärkasutuste eest.
Immuniteedi eesmärgiks on:
1. Kaitsta opositsiooni koalitsiooni võimalike ahistamiste, surveavalduste eest ja võimu ärakasutamiste eest.
2. Kaitsta parlamenti ennast täitev-võimu (politsei, prokuratuuri, ka kohtute) ahistuste ja jõukasutuste eest.
Mõlema kohta leiab muu maailma parlamentarismist küllaga näiteid. Ja kahjuks ka Eestist. Arvamusse, et politsei või prokuratuur on eksimatud ja ajavad alati õigel viisil õiget asja, ei ole siiski mitte alati nii. Olles töötanud 12 aastat Strasbourgis tuli seal hinnata just nende organite ,,eksimatuse” asju. Sedalaadi asjad moodustasid ligi poole EIÕK töökoormusest ja valdavas enamikus tuli tõdeda rikkumist…
Immuniteedi regulatsiooni täpsustamisse on suhtutud kuidagi väga valuliselt. Ometigi on tegu ainult senise regulatsiooni täpsustamisega, rõhuasetusega sellele, et tasakaalustada parlamendi ja täitevvõimu pädevust. Tähendust omab ka meie riigi võimukeskme maine kaitsmine läbimõtlemata või pahatahtlike sammude eest. Tänases julgeoleku olukorras pole see sugugi tähtsusetu.
Mis muutub ?
a)
jälitusmeetmeks annab loa endiselt kohus, kuid senise I astme kohtuniku
asemel teeb seda Tallinna RK esimees. Muu kõik jääb samaks.
b)
Läbiotsimiseks RK ruumes annab loa õiguskantsler, senise prokuröri loa
asemel. Kas kellelgi on kahtlust õiguskantsleri erapooletuses või
ebaprofessionaalsuses ?
c) Vahi alla võtmiseks annab Riigikogu põhiseaduskomisjon. See on
vast suurim erinevus senisest korrast. Vahi alla võtmine on äärmusliku
mõjuga menetlustoiming, kus lisaks isiklikule füüsilisele vabadusele
piiratakse ka isiku sünavabadust, ühinemisvabadust, eraelu puutumatust
jne. Meie PS kohaselt võib seda teha 48ks tunniks ilma kohtu
loata. 48 tunni jooksul võib aga Riigikogus nii mõndagi toimuda, sh mõni
otsustav hääletus… Rahva valitud esindusorgan ei peaks olema nii
lihtsalt haavatav. Lisaks osundan, et kõikide muude menetlustoimingutega võib edasi minna.
Lisaks eelosundatule, erinevalt senisest, allutatakse kõik RK riigikaitse komisjoni liikmeks soovijad eelnevale julgeolekukontrollile.
Kokkuvõttes – keegi ei saa mingit immuniteeti juurde, kuid sellesse sekkumine eeldab sügavamat põhistust ja argumenteerimist.
Lõpuks küsimus – mitmel korral on RK seni keeldunud immuniteedi äravõtmisest ? Vastus on O.
Mis alusel arvame, et edaspidi toimub see teisiti !?
Hea valija – lõpeks on see Sinu otsustada, kes Toompeale pääsevad. Sina otsustad, et sinna saaks ausad ja usaldusväärsed inimesed ning sellisel korral poleks meil üldse tarvidustki immuniteedist rääkida ega sellest ennast leili ajada.