Mind ajendas seda artiklit kirjutama olukord, kuhu on jõudnud Viljandi linnavalitsuse ja maadlusklubi läbirääkimised klubi rendilepingu pikendamise teemal. Et see teema on Viljandi kogukonda väga lõhestanud, rõhutan, et selles artiklis on esile toodud ainult minu isiklikud seisukohad, kirjutab ettevõtja Rain Hüva.
Olen täiesti nõus, et elu ei ole ainult arvud, aga arvude ja faktideta ei saa selliseid otsuseid teha. Me teeme enamiku olulisi otsuseid, lähtudes faktidest, seda nii soovide kui ka võimaluste poolel.
Minu hinnangul on noortekeskuse asukoha ja maadluskeskuse rendilepingu pikendamise küsimuse kokkusidumine olnud viga ning selle puntra adekvaatseks lahtiharutamiseks tuleb nende küsimustega tegeleda eraldi.
Ma ei vaidlusta mitte mingil viisil maadlusklubi ja linnavalitsuse vahel sõlmitud rendilepingu põhiperioodi, esimest viit aastat. Klubi osales ideepakkumises, võitis selle ning praegu võib kindlas kõneviisis öelda, et ta on ennast Euroopa maadlusmaastikul tugevalt tõestanud. Julgen aga oma nime all selgesti välja öelda, et mina ei toeta maadlusklubi rendilepingu pikendamist praegustega samadel tingimustel. Loobumishinna kaudu antav suurem toetus, enam kui 50 000 eurot, oleks teiste huvihariduse valdkondadega võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja ebaõiglane.
Kui valikuks on Viljandi maadlusklubi rendilepingu pikendamine turuhinnalähedase hinnaga, siis mina olen kohe selle poolt. Klubi on maadluskeskuse abil teinud väga tublit ja tulemuslikku tööd ning see ei tohiks lõppeda. Samas ei tohiks see jätkamine tulla viisil, mis suurendab lõhet eri spordialade finantseerimisel veelgi.
Mis on Viljandi maadlusklubi roll meie spordimaastikul?
Lähtun edasises arutelus eeldusest, et Vaksali tänav 2 hoone turuhind on vähemalt 4,5 eurot ruutmeetri kohta kogu hoone pinnale ehk siis 1197 ruutmeetrile. Kui linnavalitsus annab maadlusklubile praeguse hoone kasutada hinnaga euro ruutmeetri kohta, toetab ta loobumiskulu kaudu klubi tegevust lisaks juba olemasolevale toetusele summas 50 274 eurot aastas.
Loobumiskulu all pean ma silmas tulu, mida Vaksali tänav 2 omanik teeniks, rentides seda välja turuhinnaga, ning reaalse rendihinna vahet.
Maadlusklubi pakub praegu kahte sorti teenust. Üks teenus on see, et klubi pakub Viljandi ja lähikonna maadlusnoortele huviharidust. Viljandi linn ja vallad osalevad selles tegevuses Viljandi spordikooli kaudu. Nad panustavad suurusjärgus 35 000 eurot, millele lisanduvad vanemate omaosalus ja riiklikud toetused.
Praegu on Viljandi spordikooli maadlusosakonnas 48 noort, neist 27 Viljandist, mis teeb linna ja teiste omavalitsuste panuseks 720 eurot ühe noore kohta aastas. Kahtlemata on sellest teenusest otsesed kasusaajad spordikooli maadlusnoored.
Peale noortele huvihariduse pakkumise pakub Viljandi maadlusklubi teenust Eesti vabamaadluse kompetentsikeskusena, hõlmates Euroopa tippkvaliteedis treeneritööd, tipptasemel treeningkeskkonda ning ka keskuses ööbimise võimalust. Väljundiks on tippasemel laagrite korraldamine, mille puhul peamine kasusaaja on Eesti vabamaadlus tervikuna, eelkõige maadlusliidu ja olümpiakomitee vormis.
Kindlasti on Viljandi spordikooli noormaadlejad kaudsed kasusaajad Viljandi maadlusklubi kui kompetentsikeskuse tegevusest, kuid see fakt ei saa olla aluseks oodata ainult Viljandi linna panustamist lisaks 50 000 eurole. Kui oodata selle summa, otseselt või loobumiskulu kaudu kompenseerimist ainult Viljandi linnalt, siis teeks see linna panuseks 1047 eurot iga spordikooli maadlusosakonnas õppiva lapse kohta. Kui arvestada ainult Viljandi lapsi, oleks see summa veelgi suurem, circa 1851 eurot. Ehk kui võtta praegune Viljandi spordikooli kaudu antav 729 eurot ja Vaksali tänav 2 kompetentsikeskuse toetuseks oodatav 1047 eurot lapse kohta, saaks kokku 1776 eurot lapse kohta aastas.
Olen korduvalt suhelnud Viljandi maadlusklubi esindajaga ning õhutanud klubi kaasama selle 50 000 katmisse maadlusliitu, olümpiakomiteed, Viljandimaa teisi omavalitsusi, erasektori toetajaid ja teisi. Kahjuks on klubi esindaja seisukoht, et teistest allikatest tuge ei tule ja ootus on, et selle summa kataks Viljandi linn.
Mida tähendab oodatav lisatoetus 50 000 eurot Viljandi huvihariduse maastikul? Viljandis on ühel pool spordikooli alla koondunud alad ja teisel pool iseseisvad klubid. Spordikooli aladele on linn taganud raha, mis katab täielikult nende vajadused. Spordikoolist väljapoole jäävatele aladele on linn jaganud toetust tegevustoetuste süsteemi kaudu.
Vahemärkusena võib mainida, et neid tegevustoetusi on linn viimastel aastatel ühepoolselt vähendanud. Näiteks tenniseklubi Fellin algne kokkulepitud summa 25 000 eurot on ilma igasuguste läbirääkimisteta jõudnud linna ühepoolse otsustamise läbi 17 300 euroni aastal 2025. Sama trend on Viljandi jalgpalliklubi Tulevik ja Viljandi rattaklubi toetusega. Aga see on hoopis sügavam küsimus ega vääri selles arutelus enamat käsitlust.
Praegu on Viljandi linna reaalne panus spordikoolivälise huviharidusliku tegevuse toetamisel järgmine (kogusumma ja summa ühe Viljandi noore kohta): tenniseklubi Fellin 17 300/216 eurot, jalgpallilubi Tulevik 53 231/197 eurot, Viljandi rattaklubi 13 185/471 eurot. Siia sisse on arvestatud ka tinglik “tasuta” baaside kasutamise kulu. Võrdluseks tuletan meelde, et Viljandi spordikooli maadlusõpe on 729 eurot. Lisaks Vaksali tänav 2 rendilepingu kaudu oodatav summa 1047 eurot, kokku siis 1776 eurot noore kohta.
Seega võib tõstatada hüpoteetilise küsimuse: milliste argumentidega peaks Viljandi linnavalitsus selgitama erahuvikoolidele, et soovime maadluse rahastamist (mis on juba tennise rahastamisest 3,38 korda, jalgpalli rahastamisest 3,7 ja rattaspordi rahastamisest 1,55 korda suurem) suurendada 2,43 korda? Ehk oleks mõistlik küsida tennise-, jalgpalli- ja rattaklubi eestvedajate käest, mida nemad sellisest arengust arvavad? Ott Ahoneni, Rihard Reimaa ja Kristjan Kivistiku arvamus on kõigest telefonikõne kaugusel.
Selles emotsioonide ja teemade puntras tuleks asju lahendada viisil “üks asi korraga”. Soovisin selles artiklis esile tuua mõned minule olulised punktid, millele peaks Viljandi noortekeskuse kolimise eel tähelepanu pöörama. Mul on ka hulgaliselt küsimusi, mõtteid ja arvandmeid, mida tahaksin laiema ringiga jagada, aga need jäävad praegu tulevikku ootama.
Noortekeskuse rolli Viljandi kogukonnas tuleb teatud aja tagant üle vaadata. Nüüd, kui selle organisatsiooni kolimine on päevakorras, on paras aeg ka selle teenuse analüüsiks ja vajadusel kohandamiseks nii vajaduste kui ka võimalustega. Ning seda enne, kui on käes kolimine uuele pinnale.