Täna Stenbocki majas toimunud aastalõpu pressikonverentsil esitles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo selle aasta olulisemaid sündmusi integratsioonivallas.
Rahvastikuminister Rummo sõnas:“ Värske TNS Emori poolt läbiviidud uuringu andmetel on valitsuse toetus mitteeestlaste seas tõusnud kõige rohkem. Vaevalt selle põhjuseks on asjaolu, et 2004. aastal kasvas integratsioonile suunatud vahendite hulk võrreldes 2003. aastaga peaaegu kaks korda. Pigem on põhjuseks see, et Eesti venelased on loobumas olemast manipuleeritavad Moskvast ja eelistavad normaalsel viisil osaleda Eesti ühiskondlikus elus. Maailmavaatel põhinevates erakondades on mitte-eestlastest kodanike osakaal kiiresti kasvanud .“
Oluliste sündmuste seas vähemustele suunatud poliitika valdkonnas tõstis Rummo esile 2004. aasta kevadel vähemusrahvuse kultuurautonoomia seaduse alusel moodustatud soomlaste (ingerlaste) kultuurautonoomia, mis on esimeseks omataoliseks taasiseseivunud Eestis. .
Suurt edu on saavutatud võrdsete võimaluste tagamiseks kõrghariduse omandamisel eesti- ja venekeelsete gümnaasiumide lõpetajatele. Haridus-ja teadusministeeriumi andmetel astus 2004. aastal riigieelarvelistele kohtadele kõrgkoolides 40% eestikeelsete gümnaasiumide lõpetajatest ja 35% venekeelsete gümnaasiumide lõpetajatest. Sisekaitseakadeemia sai sel aastal vahendid alustamaks Ida-Virumaa vene koolide lõpetajatele ettevalmistuse andmist, et nad oleksid võimelised astuma Sisekaitseakadeemiasse, kus valmistatakse ette riigiametnikke.
Minister Rummot rõõmustab keelekümblusmeetodi laiem levik haridussüsteemis ja ettevalmistused 2007.a. üleminekuks eestikeelsele õppele gümnaasiumides seaduses ettenähtud mahus. Ministri kontrollkäigud koolidesse Ida-Virumaal näitasid, et vene lapsed keelekümblusklassides said pärast aastast õpetust eesti keelest täielikult aru ning olid võimelised eesti keeles vabalt suhtlema. Vabariigi Presidendi kõrge hinnang Keelekümbluskeskuse juhtidele oli igati õigustatud.
Integratsiooniprogrammi tegevuskavades on seatud eesmärgiks laiendada keelekümblusprogrammiga haaratud lasteaedade ja koolide võrku kogu riigi ulatuses. Aastaks 2007 oleks varane keelekümblus 20 lasteaias, 7 koolis ning hiline keelekümblus 19 koolis. 2004. a. oli keelekümblus kasutusel kokku juba 27 koolis ja 9 lasteaias, 2005. aastal lisandub 8 uut kooli.
2004. aastal ilmus õppekomplektide uus sari vene õppekeelega koolide 4.-9. klassidele. Vene õppekeelega koolide õpilastel avaneb esmakordselt võimalus õppida eesti keelt nii, et klassist klassini on õppematerjal omavahel seostatud ja moodustab terviku. Kirjastuses ILO valminud õppekomplektide sarja 4.-9. klassile koostas tunnustatud autorite meeskond ühtsete metoodiliste põhimõtete järgi. Materjali loomist toetas Euroopa Liit Phare programmi raames.
Oluline samm 2004. aastal oli ka “Kodaniku käsiraamatu” väljaandmine Integratsiooni Sihtasutuse poolt koostöös USA saatkonnaga. “Kodaniku käsiraamat” on väljaanne, mis selgitab, kuidas inimesel suhelda riigi institutsioonidega suhelda, millised on Eestis elava inimese õigused ja kohustused ning kuidas erinevates riigiasutustes vajalikke asju ajada saab. See ülimalt praktiline käsiraamat on mõeldud eelkõige neile Eesti inimestele, nii täiskavanutele kui ka lastele, kes igapäevaselt Internetti ei kasuta ja seetõttu seal levitatud informatsioonile alati ligi ei pääse. Käsiraamat ilmus nii eesti- kui ka venekeelsena.
Edukalt on käivitunud Integratsiooni Sihtasutuse projekt töötajate paigutamiseks ajutiselt ühest keelekeskkonnast teise, näiteks Ida-Virumaalt Pärnusse, et emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed, kes peavad teenindama kodanikke riigikeeles, kiiremini harjuksid eestikeelse töökeskkonnaga.
2004. aasta sügisel alustati Eesti integratsioonipoliitika tulevikuvisiooni kujundamist. Riikliku integratsiooniprogrammi juhtkomitee arutas sügisel, kas ja milline peaks olema riiklik integratsiooniprogramm alates 2008. aastast, kuna 2007.a. teatavasti lõpeb kehtiv programm. Võeti seisukoht, et tuleb asuda välja töötama uut programmi, kus uue rõhuasetusena lisanduks võrreldes senisega uusimmigrantide Eesti elukeskkonda sulandamise teema.