Jälgisin minagi Äripäeva arvamusliidrite küsitluses osalenud Eesti ettevõtjate, majandusekspertide ja teiste kaasamõtlejate ideid, kuidas majandus uuesti kasvule suunata. Mõistan igati ettevõtjate muret Eesti majanduse tervise pärast, ega mind ennastki praegune olukord rõõmusta.
Küll aga leian, et oleme riigina teinud ja teeme ka edaspidi kõik endast oleneva, et vundament uueks kasvuks oleks tugev.
Investeeringute tase SKPsse on ELi kõrgemaid
Alustame investeeringutest, mis olid lugudes riigile üks peamisi ootusi. Kahtlemata tuleb riigil teha investeeringuid ja 2024. aasta eelarves on neil oluline roll. Meie siht on majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse kordategemisega, mille kõrval läheb järgmisel aastal majanduse ergutamiseks 1,9 miljardit eurot investeeringuid nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest. See summa on Eesti uue majanduskasvu aluseks.
Eesti valitsussektori investeeringute tase SKPsse on Euroopa Liidu üks kõrgemaid ja on seda ka kogu järgneva nelja aasta riigi eelarvestrateegia perioodi jooksul. Valitsuse investeeringud on nõudlus erasektori vaatevinklist vaadatuna ja seda nõudlust pakume rohkem kui teised ELi valitsused.
Igal aastal võtame ka laenu, 2024. aastal 1,7 miljardit. Kahjuks oleme oma riigi rahandusega jõudnud olukorda, kus suur osa laenust läheb kasvanud püsikulude katteks, mitte ainult investeeringuteks. Riigi tulude eest ei suuda me oma kulusid juba aastaid katta, need käivad lihtsalt üle jõu. Osa laenust kulub ka kasvanud intressikulude tagasimaksmiseks. Usun, et iga rahandusest teadlik inimene saab aru, et see ei ole mõistlik ja jätkusuutlik.
Lisaks kasvanud püsikuludele kasvavad meie kaitsekulutused. Eesti riigi kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda 3 protsendi piiri SKPst ehk on 3,2% (1,3 miljardit eurot). Sellega suurendame tempokalt nii Eesti iseseisvat kaitsevõimet kui ka meie valmidust koos meie NATO liitlastega Eestit kaitsta. See on tänases julgeolekuolukorras oluline ka ettevõtluse ja majanduse vaates, et julgustada välisinvesteeringuid siia tulema.
Seega jõuan taas kord ringiga tagasi selleni, miks me teeme raskeid ja ebapopulaarseid pingutusi selleks, et riigieelarve tervis paremasse seisu saada. Esiteks aitab korras riigirahandus kaasa majanduskasvule. Teiseks loome võimalused laenuraha otstarbekamaks kasutamiseks. Kolmandaks, kui me eelarve tasakaalu püsivalt parandavaid otsuseid ei tee, kasvab meie võlakoormus ja riigivõla intressikulu suureneb. Tõsi, Eesti võlakoormus on ELi üks madalamaid, aga selle kasv jällegi üks kiiremaid. Hoogsa kasvuga nõrgeneks riigi võimekus tulla majandusele appi uutes kriisiolukordades.
Riigireitingu halvenemise tõttu võib samuti meie laenuintress kallimaks minna, mitte ainult riigile, vaid ka ettevõtjatele ja eraisikutele – see mõjutab meie kõigi rahakotti. Usaldusväärne riigirahandus suurendab välisinvestorite kindlustunnet. Investorid suunavad suurema tõenäosusega kapitali riiki, mis näitab üles eelarvedistsipliini.
Eelarve tasakaal ei ole valitsusel asi iseeneses. Tasakaalule lähemal eelarve aitab meil aina suurenevale defitsiidile pidurit panna, et me saaks mõistlikult oma eesmärke täita ja puhuda veelgi suurem hoog sisse investeeringutele.
Eestil on majanduskasvuks tugev vundament
Majanduslangus on kogu Euroopas probleem, kuid Põhja-Euroopa konjunktuur on veel oluliselt nõrgem ülejäänud Euroopa omast. Seega kiire lahendus majanduse august väljatoomiseks tõesti puudub, aga vundament on meil selleks siiski tugev. Lisaks näitavad prognoosid, et majanduslanguse põhi on meil käes ning uuel aastal algab kosumine. Võrdluseks, kui Eestis majanduslangus aeglustub, siis meie lähinaabritel ja ka mitmetes teistes Euroopa riikides langus kiireneb.
Eesti on riigina teinud väga palju selleks, et taristu mõttes oleks Eesti hea koht ettevõtte loomiseks ja äri ajamiseks – et siin oleks lihtne ettevõtet luua, kasvatada ja äri ajada. Objektiivselt mõõdavad seda kõikvõimalikud erinevad rahvusvahelised konkurentsivõime hinnangud, edetabelites oleme alati väga kõrgel kohal.
Näiteks, maksusüsteemi konkurentsivõime (2023) edetabelis oleme püsivalt esimesel kohal. See näitab, et keskkond soodustab ettevõtlusega tegelemist ja see keskkond on loodud riigi otsuste toel. Ettevõtluse toetamiseks suudab Eesti riik hoida bürokraatia oluliselt odavamana ja lihtsamana kui teistes riikides.
Samuti oleme kogu maailmas tuntud kui digiriik ning eeskujuks teistele. Eesti on äsja avaldatud innovatsiooniindeksi edetabelis tõusnud väga kõrgele 16. kohale, Euroopas oleme 9. kohal. Eesti tugevustena tuuakse välja meie e-valitsemist, info- ja kommunikatsiooniteenuste eksporti, riskikapitali tehinguid ning ükssarvikute väärtust SKP suhtes.
Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust. Paranenud koht innovatsiooniindeksis näitab, et oleme teinud õigeid valikuid.
Loomulikult ei meeldi maksutõusud mitte kellelegi, aga pisut laiema pilguga ringi vaadates näeme, et Eesti on Euroopa mõistes endiselt madala maksukoormusega riik. Üle lahe Soomes ja Rootsis kogutakse kokku ca 10 protsendipunkti jagu SKPst rohkem makse kui meil, Taanis koguni ca 15 protsendipunkti rohkem.
Lätis ja Leedus küll mõne protsendipunkti vähem, aga Tšehhis seevastu ca 2 ja Poolas ca 5 protsendipunkti rohkem maksutulu kui Eestis. Seega jutt Eesti maksukonkurentsivõime olulisest halvenemisest ei tundu sellises valguses objektiivselt vaadates tõene.
Vaatame tervikpilti, hoiame seda, mis hästi on
Riik otsib võimalusi tänastes keerulistes finantsoludes kohalikke investeeringuid igati soodustada, see toob riigile ja omavalitsustele tulu ja aitab majandust elavdada. Äsja avasime näiteks omavalitsustele vooru, mille toel saavad nad oma hooneid – lasteaedu, koole, spordihooneid – energiatõhusamaks muuta. Lisaks kasule, mis saadakse ülalpidamiskulude kokkuhoiust, läheb 40 miljonit eurot ka ettevõtlusesse – ehitusfirmad saavad tööd. Hoonete energiatõhususse investeerime 2024. aastal ligi 300 miljonit eurot.
Muu hulgas käivitasime sel aastal kauaoodatud rakendusuuringute keskuse töö, et pakkuda püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga arenguvaldkondadele. Meil on väga head teadlased, aga liiga vähe meeskondi, mis aitaksid alusteaduste avastused tööstuslikule tasemele arendada.
Rakendusuuringute keskus on loodud just seda tühimikku täitma ning aitab ettevõtetel luua prototüüpe, korraldada simulatsioone, katsetada tootmist ja arendada protsesse enne masstootmiseni jõudmist. Viia innovatsioon laborist turule.
Suurendame 2024. aastal EASi-Kredexi ühendasutuse ettevõtete laenude sihtkapitali 100 miljoni euro võrra, et toetada meie ettevõtteid välisturgudele laienemisel ja pakkuda selleks finantseerimistuge. Lisaks töötame välja Ukraina-suunalise ekspordilaenu, et anda ettevõtetele kindlust Ukraina turule laienemisel ja toetada Ukraina majanduse taastamist.
Lõpetuseks tahan öelda, et vaataksime tervikpilti ja hoiaksime raskel ajal meeles seda, mis meil juba hästi on. Eesti ärikeskkond on maailma tippude seas, maksukoormus Euroopa Liidu madalaim, investeeringute osakaal ELi kõrgeim, tööpuudus on võrdlemisi madal, palgad kasvavad hindadest kiiremini ja meile on jätkuvalt abiks ELi toetused.
Eesti ettevõtjad on väga visad hoolimata viimaste aastate kriisidest. Valitsus ei ole ettevõtjaid sugugi ära unustanud. Vastupidi, riik koos ettevõtjatega saabki ehitada tugeva majandusega edukat riiki.