Seda lugu ajendas kirjutama seik, mida ma kuulsin minister Urve Palolt Riigikogu infotunnis. Olin sellest arvamusest pehmelt öeldes „tumm“. Milles siis asi?
SA KredEx on peatanud korteriühistute taotluste vastuvõtu, kuna Euroopa Liidu käesoleva eelarveperioodi struktuurifondide rahalised vahendid korterelamute rekonstrueerimiseks kogusummas 102 miljonit eurot on toetuse taotlustega kaetud. Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab KredEx teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Aastatel 2010-2014 sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ning kogu kortermajade fond on Eestis umbes 20000 maja ehk raha vajadus on ilmne. Miks siis ei eraldata raha juurde?
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on ministri arvates märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus. Kui minister piirduks sellega, siis oleks asi selge. Ministri eelistus paistab aga olevat üürielamu fond, millesse tahetakse panustada 60 miljonit eurot. Kas siia ongi kivi maetud või kas see turg ei olegi sellisel juhul ülekuumenenud?
Balti Elamumajanduse Konverentsil Rakveres ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, et kortermajade renoveerimisel saab riik erinevate maksudena tagasi 32%. Lisaks loob 1. miljon eurot investeeringut 18 töökohta. See on oluline panus väikeettevõtluse ning majanduse tõeliseks stimuleerimiseks. Kui riik toetaks 40 miljoni euroga aastas ja erasektor lisaks omaltpoolt 130 miljonit, siis saaks riik erinevate maksudena tagasi ligikaudu 57 miljonit, mis tähendaks, et kõik oleksid võidus. Inimesed saaksid samade kuludega energiasäästlikumad ja parema sisekliimaga elamised, mis omakorda vähendaks tervisekahjusid ning pikendaks tervelt elatuid aastaid. Uuringud väidavad, et viletsa sisekliima tõttu kaotab riik 186 miljonit eurot aastas.
80% taotlustest on esitatud C-klassi energiamärgistuse saamiseks ehk renoveerimistöödel ei taheta saavutada energiasäästu sisekliima arvelt. Renoveeritud majade mõõdistused kinnitavad selle valiku õigsust ning unikaalne ventilatsiooni lapiktorude süsteem, mis mahub ilusti fassaadi soojustuse sisse, on uudne lahendus ka väljaspool Eestit.
Eestis elab 65% elanikest kortermajades. Ühistu juhid on pidanud liikmeid pikalt veenma ja kulutama vahendeid nende projektide ettevalmistamiseks. See võib saada tõsise tagasilöögi ning tekitada usaldamatuse riigi vastu. Kas tõesti tuleb oodata aastani 2020?
Milles siis seisneb tänase valitsuse rumalus? Selleks, et saavutada energiapööre, vajame me koostöös erasektoriga selgelt rohkem panustamist kortermajade renoveerimisse. Selle väikese raha paigutus on kindlasti kasulikum ja vajalikum, kui investeering täiendavasse energiaallikasse. Milleks ehitada üürimaju, kui olemasolev eluasemefond on amortiseerunud? Kui riik jätab rahuldamata nõudluse renoveerimise järele ja panustab üürimajade projekti, siis teeb ta meid topelt vaeseks. Ei ole ju saladus, et renoveerimata kortermaja korteri müügiväärtus on ligi 30% madalam, rääkimata vajadusest uute energiaallikate järele, mis aga pole kindlasti odavad.