Ülemaailmsetel väljaannetel nagu näiteks The Guardian, BBC, CNN ja Reuters on kliimakriis esiuudisteks. Olenemata kliimakriisi tõsidusest saavad aga Eestis kliimamuutustega seotud uudised suunamudijate draamade kõrval suhteliselt vähe tähelepanu ja kajastust.
Kliimamuutustest tingitud äkiliste üleujutuste tõttu suri eelmisel nädalal üle maailma sadu inimesi. Hukkunutest on raporteerinud Jaapan, Lõuna-Korea, India, Hiina, Pakistan, USA. Lõuna-Euroopas valitseb endiselt kuumalaine, paljudes riikides küündib keskmine temperatuur üle 40 kraadi. Eelmisel aastal suri Euroopas kuumalainete tõttu üle 60 000 inimese. Teadlased eeldavad, et sel nädalal purunevad üle maailma mitmed varasemad kuumarekordid.
California piiril asuvas Surmaoru kõrbes oli pühapäeval 53,3 kraadi, samal päeval Loode-Hiinas 52,2 kraadi. Võrdluseks, inimajaloo vältel on maal kõrgeim registreeritud temperatuur olnud 56,7 kraadi aastal 1913. Sajad metsatulekahjud möllavad nii USAs, Kanadas kui Euroopas, tuhandeid inimesi evakueeritakse oma kodudest ja õhusaaste nendes piirkondades on surmav. Meeldetuletuseks, et poolteist kuud suve on veel ees.
Ekstreemsed ilmastikunähtused ja kliimamuutused üldiselt mõjuvad laastavalt maakera ökosüsteemidele, põllumajandusele, inimeste tervisele ja majandusele. Teisisõnu kannatab meie kõigi elukvaliteet. On kahju, et suurema kajastuse ja tähelepanu saamiseks peab kliimakriis aina enam eskaleeruma, aga näib, et see on tõsiasi.
Meil võib küll olla „kehv rannailm“ ja suvel vihmagi sadada, aga palun vaadakem oma õuest kaugemale. Praegu maailmas toimuv ei ole lihtsalt äärmuslik kuumalaine, selle nimi on kliimakriis. Käesolev aastakümme on kliimakriisi leevendamiseks võtmetähtsusega, mistõttu peavad nii fossiilkütustel põhinev majandus kui maailma juhtide poliitiline ignorantsus saama minevikuks.