Poliitikat võrreldakse sageli näitemänguga, kus poliitikud püüavad jätta endast kõige populaarsema mulje. Keerulistel aegadel valitsemine nõuab aga otsustusjulgust ja valmidust teha ka ebapopulaarseid, ent vajalikke otsuseid. Probleemide ignoreerimine viib nende süvenemiseni ning keerulistel aegadel valitsemine ei ole nõrkadele, kirjutab riigikogu liige Pipi-Liis Siemann.
Eesti maksusüsteem, mida OECD peab üheks konkurentsivõimelisimaks, toetab investeeringuid, kasvu ja töökohtade loomist. Eesti maksusüsteemi konkurentsivõime on pälvinud Tax Foundationi tunnustuse juba 11 aastat järjest. Meie maksubaas oli (ja on praegugi) üks Euroopa madalamaid, selle eest ei saa aga samaaegselt soomukeid osta ja ka lõputult kvaliteetset haridust ning vajalikke avalikke teenuseid pakkuda.
Loomulikult teab ka Reformierakond, et lisanduvad maksud ei suurenda otsustajate populaarsust ega erakonna reitingut. Ometi on riigimehelik vajalikud otsused teha, isegi kui need pole rahva seas populaarsed. Automaks on üks näide – teadvustades selle mõju erakonna toetusele, võeti see samm siiski ette, sest pensionid, Euroopa heldeimad peretoetused, haridussüsteem, tervishoid ja julgeolek vajavad lisaraha.
Maksureform kaotab keerulise maksuküüru ja taastab lihtsa ning ühetaolise maksusüsteemi.
Kuigi eraisikute tulumaksumäär tõusis aasta algusest 24 protsendini, annab 2026. aastal ajalukku jäävast maksuküürust loobumine ja 700-eurose tulumaksuvaba miinimumi kehtestamine enamusele inimestele igakuiselt suurema sissetuleku – Eesti keskmise palga puhul sadakond eurot igakuiselt, Järvamaa keskmise palga saajale aga kuuekümne euro võrra, aastas siis ligikaudu 700- 1400 eurot. See pole vaid numbrid ja statistika- keskmist palka teenivad näiteks enam kui 16 000 õpetajat, 1500 päästjat ja ligi 5000 politsei- ja piirivalveameti töötajat – nemad tunnevad selle reformi positiivset mõju otseselt.
Võime arvutada, kas see muudatus korvab kõik maksutõusud ja elukalliduse tõusu- kindlasti mitte, kuid maksusüsteem ei karista enam ettevõtlikkust ega keskklassi ning kogub ühetaoliselt kõigilt Eesti inimestelt meie ühise riigi ja selle kestmise tarbeks. Õiglane maksusüsteem suurendab loodetavasti jälle ka inimeste ja ettevõtjate usaldust riigi vastu, oluline on muidugi ka mõista, milleks kogutud maksuraha kasutatakse.
Kui pole vabadust, oma riiki ja iseseisvust, muutuvad mõttetuks ka paljude muude valdkondade tulevikuplaanid. Sõda ja sõjaoht meile kui piiririigile on muutnud kogu meie maailma – silmitsi kiiresti muutunud reaalsusega oleme ühiskonnas jõudnud arusaamisele julgeoleku jaoks lisaraha leidmise vajadusest.
Tänaseks on selge, et kogu Euroopa ja Eesti sealhulgas peavad julgeoleku tarbeks kavandama mitte ühekordseid oste vaid püsiva ja piisava mahuga rahastusallikad. Seepärast tõstame alates juulist käibemaksu püsivalt kahe protsendipunkti võrra – piltlikult öeldes, kui viisid poodi senises vääringus 100 eurot siis alates juulikuust tuleb sama kalli kauba või ostukorvi eest maksta 1 euro ja 64 sendi võrra kõrgemat käibemaksu. Kindlasti on iga euro rahakotist välja andmine ebameeldiv kuid nagu eelpool öeldud, on tulemas ka maksuleevendusi.
Ettevõtluse Maksusüsteem on terviklik ja nii otsitaksegi pidevalt tasakaalupunkti, pidades loomulikult ka läbirääkimisi partneritega. Maailmavaated on erinevad, Reformierakonna jaoks on alati oluline olnud maksusüsteemi lihtsus ja ettevõtlust soodustav maksupoliitika. Selle juurde tuleme nüüd tagasi, kaotades jaotamata kasumi maksustamise, mis oleks ohustanud ettevõtete konkurentsivõimet. See lihtne ja loogiline muudatus annab ettevõtjatele kindlustunde, võimaldades ressursse suunata investeeringutesse ja uute töökohtade loomisse.
Vaid siis, kui edeneb ettevõtlus ja tõuseb tootlikkus, kasvavad palgad ja ühiskonna jõukus tervikuna, vaid siis saab tõsta suurema sammuga ka pensione ja toetusi. Lisaks oleme muutnud peretoetuste ja vanemahüvitise süsteemi, et võimaldada noortel vanematel paindlikumalt töötada. Alates 2026. aastast on vanemahüvitise saamisega samaaegselt ajal töötamine piiranguteta võimalik. Reformierakond ei toeta ka lastetusmaksu ega muid diskrimineerivaid perekontseptsioone – iga pere on võrdväärselt oluline, kasvagu selles üks, kaks või enam lapsi.
Eesti riik koos meie maksusüsteemiga on kahtlemata edulugu ning usun, et ka julgeolekuolukorra muutudes ja maksusüsteemis muudatusi tehes aina tugevam ja edukam riik. Jaguks meile kõigile vaid riigimehelikkust vaadata tulevikku ning teha arukaid, mitte vaid populaarseid otsuseid – selleks mõistust ja julgust nii valitutele kui valijatele!