1992. aasta põhiseadusega anti kohalikel valimistel hääleõigus kõigile alalistele elanikele sõltumata kodakondsusest. Nagu selgitas põhiseaduskomisjonis üks toonase põhiseaduse looja Jüri Adams, oli see teatav kompromiss olukorras, kus ligi 500 000 Eestis elavat inimest üldse mingit kodakondsust ei omanud, parlamendivalimistest niikuinii kõrvale jäid ning eeldati, et nad soovivad siiski kaasa rääkida kohaliku elu korraldamisel ja sulanduda Eesti ühiskonda, kirjutab riigikogu liige Pipi-Liis Siemann.
Agressorriikide kodanikud ei peaks saama Eestis valida
Praeguseks on julgeolekupoliitiline olukord võrreldes 1992. aastaga oluliselt muutunud. Pärast 24. veebruari 2022 teravdus arusaam, et Vene kodanike osalemine valimistes, vähemalt ajal, kui nende kodakondsusriik peab illegaalset agressioonisõda, pole vastuvõetav. Agressorriigi kodanikel ei tohiks Eestis olla valimisõigust, sellele on viidanud ka julgeolekuasutused oma raportites ja ekspertiisides.
Eetiliselt ongi raske tolereerida ja ette kujutada olukorda, kus üks inimene valib ühel päeval Putinit ja teisel päeval Eestis valla- või linnavolikogu ning selle volikogu kaudu linnapead ja vallavanemat, kujundades nii oma väärtuste järgi kohalikku poliitikat. Lisaks on igal kodanikul lojaalsuskohustus oma riigi ees.
Ka ühiskondlikus arutelus on kõlama jäänud, et valdavale osale Eesti kodanikele on elementaarne, et kohalikel valimistel saaksid osaleda üksnes Eesti kodanikud (Euroopa Liidu aluslepingust tulenevalt ka Euroopa Liidu kodanikud) ning valimisõigus ei laieneks kodakondsuseta isikutele.
Usun, et keegi ei kujutanud põhiseadust koostades ette ega soovinud olukorda, kus 34 aastat pärast taasiseseisvumist on meil endiselt nii palju kodakondsuseta isikuid. Lootus, et nad soovivad saada kodakondsuse ja lõimuvad Eestiga, ei ole kahjuks täitunud. Süüdlasi pole mõtet otsida, kuid valimisõiguse säilitamine kõigile ei ole kindlasti ka vaikimisi mõistlik. Soovides osaleda kohalikus otsustamises, tuleb teha ka omalt poolt pingutusi, et mõista ja suuta kaasa rääkida eesti keeles, tunda eesti kultuuri, ajalugu ja jagada meie väärtusi.
Mittekodanikele anname üleminekuaja
Lojaalsus Eesti Vabariigile ei ole uuringute alusel otseselt seostatav rahvusega. Küll on riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringu alusel määratlemata kodakondsusega isikute hulgas suurem hulk inimesi, kes näiteks oluliselt vähem toetavad Eesti kuulumist ELi ja NATOsse ning mõistavad hukka Venemaa agressiooni Ukrainas, kelle usaldus Eesti ja Lääne institutsioonide vastu on väiksem ning kes poleks võimaliku sõjaohu korral valmis oma võimete piires Eestit kaitsma.
Seepärast on esitatud muudatusettepanekuna niinimetatud päikeseloojangu klausel. Põhiseadusega antud õigust ei saa õigusriigis kaalukate argumentideta üleöö piirata, kuid nelja-aastane eelhoiatus on igati korrektne. Soovijad saavad siis taotleda Eesti kodakondsust ja mittesoovijad jõuavad teadvustada, et 2029. aastal kodakondsuseta isikud enam kohalikel valimistel hääletada ei saa.
Tõehetk saabub järgmisel nädalal
Põhiseaduse muutmine jõuab järgmisel nädalal kolmandale lugemisele. Hääletada tuleb ka päikeseloojangu klauslit ehk muudatusettepanekut võtta valimisõigus agressorriigi kodanikelt, jättes valimisõiguse kohalikes omavalitsustes alates 2029. aastast ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele.
Põhiseaduskomisjon teeb riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena.
See tähendab, et seaduse saab vastu võtta kohe, selle ei pea olema heaks kiitnud riigikogu kaks järjestikust koosseisu. See tähendab, et istungi juhataja teeb eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist ettepaneku käsitleda eelnõud kiireloomulisena.
Selle otsuse rakendamiseks peab poolt hääletama neli korda rohkem saadikuid, kui neid on vastu, puudujad ja erapooletud siin hääletusel olulised ei ole. Lõpphääletusel peab aga eelnõule olema vähemalt 68 riigikogu liikme toetus.
Neli erakonda on nõus valimisõiguse jätmisega Eesti kodanikele, Keskerakond on kindlalt vastu. Lõpptulemus oleneb seega suuresti Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist.
Loodan väga, et ka sotsid toetavad muudatust, sest vastasel juhul jääb valimisõigus alles lisaks kodakondsuseta isikutele ka agressorriikide kodanikele. Kui eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse see tagasilükatuks ja langeb menetlusest välja.
Eesti riik peab olema paindlik, reageerima õigel ajal muutustele ning loomulikult ka korrigeerima kunagi tehtud otsuseid, kui seda nõuab meid ümbritseva keskkonna muutumine. Praeguses maailmapildis on meie julgeolek seotud otsustega, mida teeme oma riigi ja rahva kaitseks. Seepärast leian, et oluline on tagada, et ka meie kodukohas määraksid elukorraldust üksnes Eesti riigi kodanikud.