Valitsus on Eesti metsa tuleviku aruteludes ebaõnnestunud ega suuda erametsaomanike süüdistamise asemel anda selgeid vastuseid, kuidas riigimetsa intensiivse raiumise kõrval metsa loodusväärtustega arvestatakse, leiab endine keskkonnaminister, riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus.
Riigikogus metsaseaduse eelnõu esimesel lugemisel Reformierakonna nimel kõnelenud Pentus-Rosimannus tõi välja, et mure metsade tuleviku pärast ei ole ühiskonnas leevendust saanud.
„Milles see mure väljendub? Lühidalt kokkuvõttes – hirm, et Eesti metsad raiutakse maha, sest valitsus tahab oma poliitika katteks järjest rohkem riigimetsa rahaks teha; hirm, et raiumine saab kõrgemaks eesmärgiks kui metsalooduse hoidmine ja säilitamine. Jah, muidugi on hirm halb nõuandja ja emotsioonid kehvad teejuhid, aga veel halvem on, kui seda hirmu ignoreeritakse. Valitsuse ülesanne on need hirmud maha võtta, sellega ei ole hakkama saadud,“ ütles endine keskkonnaminister.
Ta rõhutas, et metsaseaduse muudatus puudutab pea 90% riigimetsa, kuid arutelu on suuremalt jaolt suunatud kunstlikult erametsaomanike vastu.
„See on erametsaomanike suhtes ebaõiglane. Erametsaomanikke, kes mõistavad metsa säästlikku majandamist ja kelle jaoks mets ei ole mitte lühiajaline äriprojekt, vaid põlvkonnalt põlvkonnale edasi antav väärtus, tuleb toetada ja hinnata. Arutelude käigus ei ole suudetud seda teha. Riigipoolne tugi, mis on näiteks üksikute väikeste tükkide keeruka hooldamise asemel toetanud ühistute tegevust, on oluline,“ lausus riigikogu liige.
Endise keskkonnaministri sõnul on valitsusepoolne arutelu endiselt tihumeetrite ja raiumise keskne, arvestamata metsa väärtust tervikliku elukeskkonnana.
„Mets ei ole mitte tihumeetrid, vaid elus ja terviklik looduskeskkond, mis ise enda eest seista ei saa. Kuidas neid väärtusi tulevikus arvesse võetakse? Siin ei ole vaja emotsionaalset, vaid loodusteadlaste teadmisel põhinevat sisulist vastust. Võib-olla on need sisulised vastused valitsusel olemas, aga kõlama jäänud need ei ole,“ ütles Pentus-Rosimannus.
„Eestis on miljon metsaomanikku, sest riigimets ei ole mitte valitsuse, vaid iga Eesti inimese vara. Metsas kasvaval puidul on oluline osa meie majanduses, aga tulevikuvaates on looduskeskkonna hoidmisel ja elukeskkonnal suurem väärtus kui palgikoormal, mis siit minema laevatatakse,“ lisas reformierakondlasest riigikogu liige.