Austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed. Head Eesti inimesed kodudes, tööl ja puhkusel
Ilma kindlustundeta ei ole midagi. Ei kasva Eesti inimeste heaolu, ei kasva ettevõtjate ja kodanike usk ja investeeringud paremasse tulevikku, ei sünni eesti lapsi.
Uue valitsuse plaan on kindlus kasvuks.
Meie kindlustunnet on räsinud mitmed kriisid, kuid kõige teravamalt julm vallutussõda meie külje all. Julgeolek, Eesti majandus ja meie inimeste toimetulek on saanud pihta. Koos sellega ka riigi rahanduslik käekäik. Selgeks on saanud, et viimasel kümnendil oleme jätnud ise palju otsuseid tegemata.
On nagu on, aga keegi peab asjad korda tegema. Kunagi suutsime riigina teha otsuseid, mida oli vaja. Vahepeal aga neid, mis olid mugavad. Nüüd peame taas tegema neid, mida vaja.
Peame olema ausad ja ütlema otse: otsused, mis tuleb teha ja mille me täna välja kuulutame, on rasked. Neil on tagajärjed, mida tunnevad kõik Eesti inimesed. Me palume igaühe panust. Ja me hindame seda panust väga kõrgelt ning ma tänan kõiki Eesti inimesi, peresid ja kogukondi, keda need hädavajalikud sammud puudutavad.
Teame ju hästi: iga avaliku sektori kärbe, iga maksutõus, iga otsus, mis tuleb teha, et saaksime enda taas kindlalt tunda – neil on mõju majandusele ja meie inimestele. Need pidurdavad majanduslikku aktiivsust.
Aga ebakindlusel on veel suurem ja kahjulikum mõju.
Milles see ebakindlus seisneb? Venemaa agressioon vaba Ukraina ja kogu Lääne vastu on raputanud meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet. Meie kauba ostjad on madalseisus, Vene manipulatsioonid energiaturgudel ajasid hinnad lakke, see tõi meile kõrged intressimäärad. Investorid on ettevaatlikud, kulud julgeolekule on hüpanud üles. Me oleme pidanud oma kriisikindluse parandamiseks tegema väga suuri kulutusi, mida me muidu ei teeks.
Meil pole seni olnud häid vastuseid, kuidas nende kuludega toime tuleme.
Eesti majandus on kaotanud selle ebakindluse tõttu miljardeid. Lisanduvad suuremad kulud laenuintressidele tulevikus, kui riigi rahaasjad ei ole korras.
Ebakindlasse riiki ei sünni lapsed. Ebakindlasse riiki ei tule uued ettevõtted. Elujärg ei parane.
Seega, kui meil on valida, kas pikkade aastate vältel üha kõvemini kokku jooksnud umbsõlmed lahti raiuda või hädavajalikke otsuseid veelgi edasi lükata ja nii ebakindlust pikendada, on valik kristalselt selge.
Meil on vaja kindlust. Kindlust üksteise ja ennekõike iseenda usaldamiseks. Kindlust kasvuks.
Alustan julgeolekust.
Pole kahtlust – me peame tegema ja teeme kõik, et Eesti oleks reaalselt kaitstud. Eesti kaitsjad, meie mehed (ja naised), peavad teadma – nende käsutuses on parimad relvasüsteemid ja piisav kogus kaasaegset laskemoona, millele vaenlasel ei ole vastust.
Loodava valitsuse, kui austatud Riigikogu selle sünniks volituse annab, veendumus on, et kaitset ei ole ka ilma sisejulgeolekuta.
Enne sõda oli eelarve plaan kaitsele 2,16 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas. Selline oli 2022. aasta kaitse-eelarve.
Täna, vaid kaks aastat hiljem, on see aga 550 miljoni euro võrra suurem ehk üle 3,4 protsendi. Väike Eesti on kogu Euroopas üks suurimaid lahingmoona hankijaid. Absoluutnumbrites, mitte inimese kohta.
Kogu ühiskonna kulud on Venemaa alustatud sõjaga kasvanud. Oleme pidanud tugevdama oma energiataristut olemasolevates elektrijaamades, ehitama LNG kai, suurendama oluliselt siseturvalisuse kulutusi. Me teame, et lähiaastatel peame julgeolekusse – nii välisesse, sisemisse kui ka Ukraina toetamisse – panustama veelgi enam. Meil on seda hädasti vaja.
2023. aastal otsustas valitsus kaitsekulude katteks tõsta 2 protsenti käibemaksu. Prognooside kohaselt suurendab see alates 2024. aastast käibemaksu laekumist 240 miljoni euro võrra aastas. See ei kata kaugeltki kaitsekulude senist kasvu, rääkimata uutest vajadustest. Me oleme kandnud seda kulu teiste valdkondade arvelt ja laenuga, kuid lõputult ei ole see võimalik. Nagu ei ole ka võimalik neid kulutusi tulevikku lükata.
Seetõttu kehtestab uus valitsus tähtaegse julgeolekumaksu. See on viis, kuidas palume igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume Eesti ettevõtjatelt. Paljud neist on ka avalikult öelnud: kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Ma tänan neid selle eest südamest.
Uus maks koosneb mitmest osast:
– 2% käibe maksustamine alates 01.juuli.2025
– 2% üksikisikute tulu maksustamine alates 01.jaan.2026
– 2% ettevõtete kasumi maksustamine alates 01.jaan.2026
Järgmisel aastal laekub julgeolekumaksust 116 miljonit eurot, ülejärgmisel juba 813 miljonit. Nelja aasta jooksul kokku 2,6 miljardit eurot.
Maksutulu ei jõua eelarvesse kohe, ent tugevasse välisesse ja sisemisse kaitsesse investeerime me mõistagi viivitamata. Selleks teeme kaitsevõlakirjad, mille kaudu saavad kõik Eesti inimesed soovi korral panustada veelgi enam ning intressitulu jääb Eestisse majandust elavdama.
Julgeolekumaks võimaldab meil katta need juba suurenenud riigikaitse ja julgeoleku kulud mida käibemaks ei kata ja investeerida lisaks riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Kokku investeerime riigikaitsesse ja sisejulgeolekusse võrreldes sõjaeelse ajaga 5 aasta jooksul 4 miljardit eurot rohkem.
Julgeolekumaks kehtib tähtajaliselt 2028. aasta lõpuni.
Riik ei saa nõuda vaid kodanikelt, ise oma osa ära tegemata.
Peame endale tunnistama: eelarvekulutused on läinud kontrolli alt välja. Kaitsekuludetagi. Oleme paljud toetused ja sotsiaalkulud sidunud indeksitega, mida viimaste aastate kõrge inflatsioon ja tööturu hea seis on järsult kasvatanud. Nii on kulud muudkui kasvanud, kuid makse nende katteks ei ole tõstetud. Tagajärg on ootuspärane – mitte midagi tehes oleks 2025. aasta puudujääk vähemalt 5,3% SKPst. See tähendab ligikaudu 2,2 miljardit eurot.
Peame selle augu kinni toppima.
Kõigepealt – riigieelarve tuleb muuta taas arusaadavaks ja läbipaistvaks. Ei saa olla nii, et meie kodanikud ei saa eelarvest vastuseid, kuhu ja miks ja mis mahus kulub maksumaksja raha. Riigikogu liikmetest rääkimata.
Oleme otsustanud kärpida läbivalt avaliku sektori kulusid 10% 3 aasta jooksul:
– 2025. aastal 5%,
– 2026. aastal 3% ja
– 2027. aastal 2%.
See puudutab nii tööjõukulusid, majandamiskulusid kui kõiki sihtotstarbelisi ja tegevustoetuseid ning kõiki avaliku sektori asutusi, ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid. See tähendab püsikulude kokkuhoidu 2025. aastal 123 miljonit eurot, 2026 aastal 230 miljonit eurot ja 2027 aastal 314 miljonit eurot.
Vähendame keskvalitsuse töökohtade arvu.
Oleks lihtne öelda, et kärpeotsuseid on ikkagi vähe tehtud, nagu mõned juba ütlevadki. Sellises keerulises olukorras tuleb siiski kõik kohe ausalt lauale panna: need otsused on karmid. See tähendab vähenenud töökohti, tähendab mitmeid inimeste jaoks olulisi teenuseid, mis saavad puudutatud.
Usume kindlalt, et ilma kokkuhoiuta ei ole kohane ka küsida kodanikelt suuremat maksupanust.
Me peame ka küsima, et mis on alternatiiv tähtajalise julgeolekumaksu kehtestamisele? Mis on alternatiiv kavas olevatele kärbetele? Kas see, et me ei soeta Eesti kaitsmiseks vajalikku laskemoona? Või see, et kärbime või külmutame pensionid, nagu on nõudnud mõned opositsioonierakonnad? Olukorras, kus pensioni kasvuindeksi vähendamine 50% võrra tähendaks mõne aastaga iga kuuenda pensionäri langemist allapoole vaesuspiiri.
Kõik realistlikud alternatiivid kogu ühiskonda kaasavale ajutisele julgeolekumaksule vähendaksid meie inimeste kindlustunnet.
Seda me ei toeta ega tee.
Väga tähtis on teada: pensione ei kärbita. Ka mitte indekseid ja erakorralisi pensionitõuse, mille tõttu on pensionid viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Ka investeeringute mahtu me ei kärbi.
Siiski – suurim maksuleevendus, mis tõstab kõigi tööinimeste sissetulekut nii, et keskmise palga saajad saaksid iga kuu üle 100 euro kontole senisest rohkem – see on maksuküüru kaotamise ja tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni tõstmise sisu. See kõik tuleb. Me palume ühiskonna mõistmist, et selle aasta võrra edasi lükkame.
Lahkuva valitsuse juba tehtud maksuotsuseid me tagasi ei pööra. Siiski ühe erandiga, magustatud jookide maksu me ei kehtesta. Selle kogumisele ja põhimõtetele saavad erakonnad igaüks soovi korral küsida mandaati 2027. aastal.
Lisaks tõstame alkoholi- ja tubaka ja bensiini aktsiisi 5% aastas ning müüme riigivara, nii hooneid kui maid.
Nende muutustega saame kulud kontrolli alla ning hoiame puudujäägi kokku lepitud piires. Riigi rahandus ei ole eesmärk omaette, vaid tingimus, et saaksime majandust kasvatada.
Suur defitsiit ehk üle jõu elamine kahjustab Eesti usaldusväärsust ja toob kas või intressimaksetena suuremad kulud nii ettevõtetele kui riigile ning loob ebakindlust – meie majanduse suurimat pidurit.
Majandus konkurentsivõimelisemaks
Majandusele hoo andmiseks saab valitsus palju ära teha. Eesti konkurentsivõime on ja peab olema valitsuse peamine fookus.
Me ei suuda konkureerida suurtes riikides makstavate toetustega, muuta päevapealt geopoliitilist olukorda ja parandada seisu meie peamistel eksportturgudel.
Aga me saame taastada ja võimendada oma peamisi tugevusi: ettevõtluskeskkonna lihtsus ja paindlikkus, ettearvatavus, digitaalsed lahendused.
Selleks plaanib valitsus jõulist bürokraatia vähendamise ja planeeringute reformi:
Me lühendame oluliselt planeeringute läbiviimise aega.
Loome koostöös kohalike omavalitsustega uutele tööstusettevõtetele eelisarendusalad, kuhu arendatakse välja vajalik taristu ning kus kõik vajalikud tegevusload on võimalik saada kiirendatud korras.
Reformime keskkonnamõju hindamise süsteemi, lühendades hindamise protsessi kaks korda ja nõudes keskkonnamõju hindamist vaid siis, kui see on tõesti vajalik.
Asjaajamise kiirendamiseks vähendame nõutavate tegevuslubade arvu ning lihtsustame nende väljastamist.
Võimalikult väike või positiivne keskkonnamõju on meie majandusruumis selge konkurentsieelis. Muudame riigihangete seadust, et hangete läbiviimisel senisest rohkem arvestada kohaliku ettevõtluse ja keskkonnajalajäljega, soodustada innovatsiooni ning arvestada senisest rohkem võimalike julgeolekuriskidega.
Kehtestame reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest tühistada.
Vähendame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluskohustust.
Vaatame üle avaliku sektori ülesanded ja muudame riigi efektiivsemaks ning vähendame dubleerivat bürokraatiat.
Parandame riigi strateegilist juhtimist ja Riigikantselei võimekust Vabariigi Valitsuse töö toetamisel. Keerulistel aegadel on Eestil vaja paremat ettenägemise oskust ja võimet reforme läbi viia.
Riigijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks eelisarendame andmepõhist otsustamist, tehisintellekti kasutamist ja riigiga asjaajamise automatiseerimist.
Arendame edasi e-riigi teenuseid, teeme need mobiilselt kättesaadavamaks ja suurendame nende toimekindlust ning küberturvalisust.
Lisaks Eesti juba olemasolevate tugevuste taastamisele keskendub valitsus kahele suurele valdkonnale, kust tuleb lähiaastate uus majanduskasv. Nendeks on kaitsetööstus ning teiseks uued ja puhtal tootmisel põhinevad tööstused ja tehnoloogiad. Konkurentsivõimeline ja kaasaegne majandus, sealhulgas kaitsetööstus, on Eesti heaolu ja kindlustunde oluline tagatis.
Majanduskasvu ja konkurentsivõime varasemast jõulisemaks toetamiseks teeme mitu olulist reformi valitsemiskorralduses. Majandus ja tööstus saavad eritähelepanu neile keskendunud ministri määramisega.
Lihtsaim kokkuvõte sellest oleks – et oleks keegi, kes teeb väärtuspakkumise tööstustele, kes hoolitseb, et asjad liiguks kiiremini ning kes aitab reegleid revideerida, kui need pitsitavad. Majandus ja tööstusvaldkonnaga liitub ka planeerimine ja loodav MaRU (Maa- ja ruumiamet), see on oluline sõnum, sest mida kiiremini saavad planeerimises asjad tehtud, seda kiiremini saab mõttest, rahast töökoht ja lisandväärtus.
Kliimaministeeriumisse tuleb 2 ministrit. See tähendab keskkonna-, energeetika- ja kliimateemade kõrval ka senisest rohkem tähelepanu taristule ja ühendustele ning kaubavahetusele ja logistikale – need valdkonnad on Venemaa vallutussõja tõttu kõvasti pihta saanud.
Justiits- ja digiteemade kohtumine on ammu igapäevane – reeglid, eriti andmete, kodanike, riikide, tehismõistuse ja ettevõtete kohtumispunktis määravad, kes mida ja kuidas teha saab. Uus majandus vajab vastutajat, kes aitaks neil selles reeglite rägastikus leida parim lahendus Euroopas.
Loomulikult ei ole loetelu täielik. Küsimusi, mida lahendada, on valitsuse ees väga palju. Ent peamiseks märksõnaks on ja jääb kindlustunde tagasi andmine Eesti inimestele ja meie liitlastele ja partneritele.
Meie inimesed peavad teadma, et Eesti on kaitstud parimal jõukohasel moel. Et meie liitlased on meiega ja siin ja valmis meiega koos Eestit ja Euroopat kaitsma. Et vaatamata raskele julgeolekuseisule on meie majanduslik tulevik parem, kui seni. Et majanduse käimatõmbamiseks on olemas plaan ja see töötab. Et meie pakutud tooteid ja teenuseid on maailmale vaja ja need on konkurentsivõimelised. Et Eesti tugevused alates maailma parimast haridusest kuni lihtsa ja digitaalse riigini on hoitud ja edasi arendatud. Et Eestis on hea elada kõigil. Ja mitte ainult elada, vaid luua ja kasvatada oma peret.
Et võimule seatud on valmis ja suudavad teha otsuseid ja viia ellu muutusi, mida on vaja.
See on valitsuse ülesanne ja seda me teeme.
Ma tänan koalitsioonipartnereid – Eesti sotsiaaldemokraatlikku erakonda ja erakonda Eesti 200 – selle eest, et nad on selleks teekonnaks valmis. Koalitsiooniläbirääkimistel ei püüdnud vastutusest kõrvale hiilida või hädavajalikke otsuseid takistada. Mitte neid, mis on mugavad, vaid neid, mis on valusad, ent mida on väga vaja. Et tulevik oleks jõukam, turvalisem, vabam – ehk kokku KINDLAM.
Üks asi on mul veel südamel. Ma pöördun siit ka kõigi nende poole, kes alustavat valitsust ei toeta. Seda nii siin riigikogu saalis, aga veel rohkem üle Eestimaa kõigis kodudes. Ma kinnitan teile, et ka teie arvamus, teie ettepanekud ja soovid – ning teie kindlustunne – on valitsuse jaoks väga tähtsad. Alustav valitsus teenib ka teid.
Me ei ole nii targad või nii ülbed, et ära põlata kellegi häid mõtteid sellepärast, et nad mõnikord on vastasleeris. Minu kindel usk, minu ootus partneritele ja üleskutse oponentidele on see, et kaua Eesti poliitikat mürgitanud kemplemine ja oma partei esiplaanile seadmine ei aita kaasa, et saaksime ennast tuleviku osas kindlalt tunda. Pole see aeg.
Me suudame end paremini kaitsta ja majanduse püsivale kasvule pöörata. Me suudame olla liidrid kogu vaba maailma julgeoleku ehitamisel ja konkurentsivõime kasvatamisel.
Aga me peame seda tegema kõik üheskoos.
Lõpetuseks. Ma tänan peaminister Kaja Kallast tema tehtud suure töö eest väga keerulistel aastatel. Tänu temale oli Eesti nähtav ja kuuldav ning Eesti rahva huvid olid suures maailmapoliitikas sedavõrd säravalt esiplaanil. See on kriitilisel ajal olnud hindamatu.
Tean hästi ja teate teiegi – sellist suhetevõrku ja kandepinda rahvusvahelise poliitika tipus mul veel ei ole. Ei ole mitte kellelgi. Kuid võite olla kindlad, et töötan ise ja loomulikult töötab kogu valitsus selle nimel iga päev, et ükski Eesti huvi ei jääks kaitsmata ning Eesti koht vaba maailma südames, tugevate liitlastega koos, oleks kindel.
Kindlustunne, konkurentsivõime, otsustusjulgus – need on kolm kriteeriumit, mille järgi hinnata alustava valitsuse tööd.
Ma tänan ja palun Riigikogu toetust uue ja tegusa valitsuse loomiseks.
Foto: Jürgen Randma / Riigikantselei