Peaministrikandidaat Andrus Ansipi kõne Riigikogus Vabariigi Valitsuse moodustamise aluste kohta
Austatud Riigikogu esimees, austatud Riigikogu!
Hea Eesti rahvas!
Hetkest, mil Eesti taastas oma iseseisvuse, on täis ligi poolteist aastakümmet. Eesti tahet ja võimet vastata standarditele, mis iseloomustavad vabu ja demokraatlikke õigusriike, tõendab meie vastuvõtmine Euroopa Liitu ja NATOsse. Kõik need pingutused, mida Eesti rahvas ja tema valitud esindajad on aastaid teinud normaalse ühiskonnakorralduse taastamiseks ja elu edendamiseks Eestis, on andnud meile väärtusliku kogemuse, mis järjest täieneb. Eesti hakkab üle saama algusaegade rabedusest ja lastehaigustest ja lähenema küpsele demokraatiale. Lootkem, et juba peatselt saab selle üheks ilminguks valitsuste püsimine valimistest valimisteni.
Täna see nii veel ei ole. Täna peame tunnistama, et inimesed on jälle kord väsinud kriisidest Tallinnas ja riigis ning ootavad õigusega usaldusliku õhkkonna ja normaalse töömeeleolu taastumist valitsuses. Seisangi siin teie ees just sellise valitsusjuhi kandidaadina, kes näeb oma ülesannet täidesaatva riigivõimu töörahu taastamises, et rahvas ja riik saaksid oma igapäevases töös ja arenemises tõrgeteta edasi minna.
Minu ees olev väljakutse, mis on viinud uue võimaliku valitsusliidu moodustamiseni ja kokkuleppe sõlmimiseni selle kolme osapoole vahel, seisneb vajaduses jätkata neid väärtuslikke algatusi, mis jäid pooleli eelmisel valitsusliidul ning vajaduses tuua Eesti valitsemisse uusi tuuli, uusi algatusi, mille sisuks on hoolivus ja eesmärgiks ühiskonna parem tasakaal.
Olen ka varem öelnud, et riigi ehitamine ja arendamine on justkui romaani kirjutamine. Ei saa olla nii, et viskame ühel päeval varemkirjutatu kõrvale ja hakkame hoopis uute tegelastega hoopis uut romaani kirjutama. Me ootame ja loodame, et kõik siin elus oleks põhjendatud ja loogiline. Me jätkame eelkäijate alustatut ja me loodame, et meie tööd jätkatakse. Ma tänan kõiki eelmisi valitsusi, kes on andnud oma parima meie riigi heaks.
Minu ees seisis aga ka väljakutse valitsuse poliitilise toetuspinna laiendamise teel tekitada võimalus Eesti arengu suuremaks tasakaalustatuseks. Täna allkirjastasid koalitsioonileppe Eestimaa Rahvaliit, Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond, kelle valijaskond kokku katab väga suure osa kogu Eesti rahvastikust.
Ma ei jaga siit-sealt kostvaid kahtlusi uue valitsusliidu kokkusobivuse ja koostöövõime kohta. Jah, minu erakond on selgelt liberaalne ja Keskerakonna ja Rahvaliidu programm rõhutab suuremat riigipoolset sekkumist ühiskonnaellu. Kuid liberaalsus ja sotsiaalsus välistavad teineteist ainult piiratud kujutluses. Jah, meie läbirääkimised ei olnud ülearu kerged ja meil tuli teha pikki päevi. Nüüd aga on need rääkimised räägitud, kokkulepped leitud ja allkirjad all. Tegemist on täiskasvanud inimeste ja kogenud poliitikutega, kes ei tule kokku selleks, et vastastikku demonstreerida oma uksepaugutamise stiile.
Neile kriitikutele, kes otsivad loodava valitsusliidu erakondade hulgast võitjaid ja kaotajaid vastaksin professor Marju Lauristini sõnadega: “Me alustasime poliitikaga aadete nimel. /…/ Kui üks erakond loeb endale punkte kogu valitsuse arvel, siis see on poliitikale hukatuslik. Valitsus on põhiseaduslik institutsioon, kes vastutab kogu rahva ees.” Sellest põhimõttest lähtudes on sündinud ka loodava valitsusliidu valitsemiskava.
Loodavat koalitsiooni on juba nimetatud küüslaugukoalitsiooniks. Olgu siis pealegi, küüslauk on väga tervistava toimega. Muidugi ei tohi küüslauku ülearu palju pruukida, siis ei taha keegi lähedale tulla. Kuid ka mõõdukas küüslaugu pruukimine hoiab partnerid parajas kauguses ning seegi on hea. Ideaalseid koalitsioone pole olemas, ei meil ega muudes riikides. Koalitsioonid on kõik kompromissid ja sellistena tasakaalu otsimised. Nii ka loodav valitsusliit. Sündiva valitsusliidu programm peegeldab Eesti tänast tasakaalupunkti.
Austatud Riigikogu,
President Lennart Meri on öelnud, et aeg ei kuulu meile,vaid meie vaenlastele. Me oleme raisanud palju aega. Viimasel ajal on valitsejate tähelepanu hajunud teisejärgulisele. Peame uuesti keskenduma peamisele – Eesti riigi püsimajäämisele, meie rahva ja kultuuri kestmisele, meie rahva ja riigi ajaloo mõistmise edendamisele.
Uue koalitsioonileppe esimene peatükk kannab pealkirja “Rahvastiku- ja perepoliitika”. Olgu see märk meie ülimast eesmärgist ja kõige tähtsamast prioriteedist. Rahvastiku kahanemine ja vananemine on probleemiks kogu lääne tsivilisatsioonis. Ajaloos palju räsida saanud rahva puhul, nagu seda oleme meie, lisandub sellele mure, kas suudame või viitsime üldse püsima jääda. Nagu näitavad viimased paar aastat, pole sündimuse tõus siiski midagi võimatut. Püüame püsida sellel tõusujoonel.
Emad ja isad küsivad tihti riigiisadelt ja riigiemadelt: olgu, tegite vanemahüvitise, aga mis edasi? Tegelikult on mitmed järgnevad sammud juba käigus ja selle leppega lisandub neid veelgi. Oleme kokku leppinud, et juba järgmise aasta algusest tõuseb riiklik sünnitoetus 5000 kroonini ja läheb käiku tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest. Tasuta koolitoit tagatakse põhikooli ulatuses ning alates järgmise aasta sügisest laieneb see ka kutsekooli õpilastele. Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendame kolme kuu võrra, et vanemail oleks võimalus kauem ise olla oma väikse lapse juures ja ka pikem aeg valmistuda uueks tööleminekuks. Sealjuures jätkame lisameetmete väljatöötamist lastehoiuga seotud murede leevendamiseks.
Need on need punktid, mis on leppes kirjas vahetult perepoliitika märksõna all. Tegelikult on meie rahvastiku kasvamisele ja arenemisele suunatud kõik meie harukondlikud poliitikad. Siin-seal levitatud kujutlus, nagu Eestit ootaks selle sajandi keskpaigaks saatuslikult ja vältimatult ees rahvaarvu langemine vaevalt kolmveerandi või pooleni praegusest, on tugevasti üledramatiseeritud. Meie rahva kestmistahe on tugev ja siiras ning uus valitsus tahab seda igati toetada. Tervislike eluviiside edendamine, narkomaania ja HIV/AIDSi ennetuse tõhustamine, sportimisvõimaluste suurendamine, kohalike omavalitsuste tugevdamine, eesti kultuuri parimate traditsioonide jätkumise tagamine on ainult osa neist punktidest, millest lähtudes uus valitsus saab toetada meie rahva kestvust ja eneseväärikust.
Eestis ei ela ainult eestlased. Meie eesmärgiks on jätkuvalt kõigi siin seaduslikult ja pikaajaliselt viibivate inimeste integreerimine ühiste põhihuvide ja eesmärkidega ühiskonnaks. Me tagame piisava ja kvaliteetse õpetajaskonna ettevalmistamise eesti keele õpetamiseks ja eestikeelseks aineõpetamiseks koolides. Me püsime oma tõhusust tõestanud kodakondsuse-, integratsiooni- ja keelepoliitika aluste juures, jätkates samas tehniliste takistuste kõrvaldamist nende hea tahtega inimeste teelt, kes taotlevad Eesti kodakondsust.
Hea Riigikogu,
Hoolivusele suunatud abinõud on ühevõrra olulised nii noortele kui eakatele inimestele. Professorid on kritiseerinud poliitikuid, kelle pilk vaatab kaugusesse ja kes ei räägi inimestele, vaid üle inimeste peade. Meie tahame rääkida inimesele. Me tahame tõsta keskmise täisvanaduspensioni 2006.aasta 1.aprilliks 3000 kroonile kuus, lisades indekseeritud pensionitõusule ühekordselt täiendavaid vahendeid. Pensionärid on selle tagasihoidliku pensionitõusu oma elutööga ära teeninud. Rohkemaks pole meie riik paraku võimeline, kuid märk riigi hoolivusest on see kindlasti.
Arstiabis on oluline turvalisus – see, et inimene teab, et haigestudes on abi olemas. Ning et arstid ja õed teaksid, mis neid homme ees ootab. Seepärast ei paku me välja lühiajalisi lahendusi, vaid võtsime endale ülesande töötada välja sellised lahendused, mis tagaksid arstiabi kiire saamise ja stabiilsuse aastakümneteks.
Samal ajal, kui arutada, kas ja kui palju tervishoid lisaraha vajab, peab tänane maksumaksja raha kasutamine meie tervishoiusüsteemis ja eriti haiglates muutuma maksumaksjale nähtavaks.
Nagu varasemad valitsused, ei loo seegi valitsus endale illusioone – Eesti riigi ja rahva kestmine, pole meile tagatud. Et rahvas ja riik kestaksid, peame tegema päevast päeva jõupingutusi. Me kinnitame, et valitsusliit ei muuda Eesti Vabariigi välis- ja julgeolekupoliitika aluseid. Seame eesmärgiks eraldada NATO definitsioonile vastavateks ja Eesti spetsiifiliste vajadustega kooskõlas olevateks kaitsekulutusteks 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsus lähtub Iraagi missiooni pikendamise küsimuses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1546 mandaadist ja põhimõtetest.
Me kinnitame, et toetame Euroopa Põhiseadusliku Leppe ratifitseerimist Riigikogus. Valitsus seab eesmärgiks Eesti liitumise Schengeni viisaruumiga ja valmisoleku üleminekuks eurole 2007.aastaks.
* * *
Rahvastikuprobleemide leevendamise ja rahvusliku julgeoleku tagamise ülesande kõrval on just teadmisi väärtustava majandusega Eesti ülesehitamine see suur eesmärk, mille saavutamiseks peaksime andma kogu oma jõu järgneval viieteistkümnel aastal. Seda sihti seades on valitsuse vaatevinklist võrdväärselt olulised nii haridussüsteemi puudutavad otsused, investeeringud kui ka valitsusbürokraatia enda eeskuju.
Investeeringuteta teadus- ja arendustegevusse ning haridusse pole meil tulevikku ei rahva ega riigina. Toetamaks Eesti suundumist teadmistepõhisele majandusele, loob valitsusliit Eesti Arengufondi ehk riikliku riskikapitalifondi.
Loodav valitsus täiustab üldhariduse riigipoolset pearahapõhist finantseerimismudelit. Me soovime tagada kultuuri- ja haridustöötajate palga Eesti keskmisest palgast kiirema kasvutempo.
Eestis on terav puudus kvalifitseeritud tööjõust. Uus valitsus soovib alates 2006.aastast suurendada oluliselt kutsekooli õpilaste arvestuslikku riiklikku pearaha.
Uus valitsus arendab avaliku halduse toimimisviise eesmärgiga muuta infotehnoloogiliste vahendite abiga teenindus inimestele mugavamaks. Tänu eelmistele valitsustele meil on, mida edasi arendada. ID-kaardi levikult või registrite ristkasutamisega avalikus sektoris oleme esimeste hulgas maailmas. Seda, et e-maksuametit kasutaks 80% tuludeklaratsioonide esitajatest, ei kohta maailmas kusagil mujal peale Eesti. E-tee on see tee, mida mööda peame minema edasi. Valitsus toetab riigi IT-arendusprojektide keskselt koordineeritud ja projektipõhist rahastamist, see võimaldab vahendeid efektiivsemalt kasutada.
***
Moodustuva valitsuse üheks ülesandeks on taastada usk demokraatiasse ja õigusriiki. Valitsus tõhustab reaalset võitlust korruptsiooniga, hoidub õiguskaitseorganite politiseerimisest ning tagab õiguskaitseorganite tegevuse range seaduslikkusse. Me ütleme selge ei mistahes indikaatoritele või mõõdikutele, mis kallutavad õiguskaitseorganeid seaduse formaalsele kohaldamisele. Soovime panna õla alla kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisele regulaarse kontrolli läbiviimisel ja välisauditite tellimisel.
Me jätkame Politsei kujundamist kodanikke teenindavaks, abistavaks ja kaitsvaks organisatsiooniks. Valitsus kujundab oma seisukoha õigusemõistmise eelarve justiitshalduse eelarvest lahutamise küsimuses.
* * *
Häid uudiseid loodab uus valitsus tuua ka Eesti omavalitsustele. Me räägime tihti efektiivsusest, kuid raiskame samal ajal ressursse. Linnades on hektarite, mõnedes isegi sadade hektarite viisi reformimata riigimaid tühermaadena seismas. Samal ajal kerkib linnade ümbrusesse kõrge mullaviljakusega maadele aina uusi ja uusi elamuid. Riigikontrolli aktist selgub, et riigil on tuhandeid hooneid või hoonete varemeid, mida riigi valitsemiseks pole vaja. Loodav valitsus kavatseb oluliselt lihtsustada kohalikele omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimise protseduure. Uus valitsus näeb ette ka samme omavalitsuse tulubaasi tugevdamiseks.
Loodavale valitsusele on olulised ka keskkonnateemad. Looduse mitmekesisuse säilitamiseks viime lõpule Natura 2000 võrgustiku alade kaitse alla võtmise ning tahame suurendada investeeringuid vee-, jäätme- ja looduskaitse projektidesse.
Märgiks hoolimisest tulevaste põlvede ees on valitsusliidu ühine kinnitus, et pooldame keskkonnamõjust sõltuvusse seatud maksustamise põhimõtet. Valitsusliit on võtnud kohustuse valmistada ette ökoloogilise maksureformi kava, mis näeb ette maksude osalise ümberorienteerumise tulu maksustamiselt loodusressursside kasutamise ja looduse saastamise maksustamisele.
***
Hea Riigikogu,
Koalitsioonileppeid kritiseeritakse alati. Strateegilisema vaatega lepetele saab ette heita, et need on liiga üldsõnalised, konkreetsemate puhul, et need on liiga vähe strateegilised. Ning alati saab öelda, et need on kas liiga pikad või liiga lühikesed. Kui täna mandaati taotlevat valitsust looma hakati, kardeti, et uus valitsus soovib teha liiga vähe. Täna kiputakse ette heitma, et valitsus soovib teha liiga palju.
Ajakirjandus on äsjasõlmitud koalitsioonilepet ju üldiselt kiitnud. Kuid ikka ja jälle on kaheldud, kas kõigi lubaduste täitmiseks raha jätkub.
Kõigepealt – lubadusi on sündiva valitsusliidu programmis tõesti märksa tagasihoidlikumalt kui koosmeele koalitsiooni leppes. Kuid kinnitan teile, et tänase valitsusliidu lubadused on realistlikud. Täna sõlmitud lepingule on rahaline kate olemas tasakaalus valitsussektori eelarve juures.
Eesti edu aluseks on olnud meie majanduse avatus, madalad maksud ja konservatiivne eelarve. Kinnitan kõigile uskmatutele, et me jätkame seda poliitikat.
Meie reinvesteeritud kasumi vabastamine ettevõtte tulumaksust on toonud Eestile suurt edu. Nelja aastaga on reinvesteeritud kasumi maht kasvanud kümme korda. Riigieelarvesse laekunud ettevõtte tulumaksu kogusumma on seejuures jõudsalt kasvanud. Meie maksusüsteem on efektiivne, me suutsime oma 26% maksumäära juures koguda protsendina SKP-st kaks korda rohkem ettevõtte tulumaksu kui ligi 40%-se määraga Saksamaal suudeti.
Kuid meie maksudega seotud konkurentsieelised kahanevad. Soomes oli eelmisel aastal ettevõtte tulumaksu määr 29%, sel aastal on 26%. Lätis ja Leedus on maksumäär 15%, Iirimaal 12,5%. Ka tööjõud on Eestis kõrgelt maksustatud.
Siim Kallas on öelnud, et Eesti ei saa rajada oma strateegiat teistega sarnanemisele. Eesti peab erinema, muidu meid ei märgata. Meie tulumaksusüsteemi on märgatud ja see on toonud Eestisse palju uusi töökohti loonud investeeringuid. Kuid me peame oma maksusüsteemi edasi arendama.
Oleme võtnud vastu seadusi, mis suurendavad kaudseid makse. Valitsus soovib säilitada maksukoormuse 2003.aasta tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Seepärast näeb koalitsioonilepe ette tulumaksumäära alanemise ühe protsendi võrra aastas järgneva nelja aasta jooksul ning tulumaksuvaba miinimumi tõusu alates 1.jaanuarist 2006 kahe tuhande kroonini.
Hea Riigikogu,
Kui ühelt Iraagis ÜRO abimissiooni koosseisus teenivalt Eesti ohvitserilt hiljuti küsiti, milline on Eesti elu Iraagist vaadates, kõlas vastus: “Ilus, armas. Äärmiselt mõttetute probleemide üle vaieldakse väga kõrgel tasemel.”
Uus valitsus soovib hoida ja arendada niisugust Eestit, mille ilu ja armsus ei seisne mõttetus probleemitsemises, vaid hoolikas suhtumises tõeliste probleemide lahendamisse. Selle nimel ei pelga me vajaduse korral ka väga ägedaid vaidlusi, kuid need ärgu olgu iialgi eesmärk omaette.
Kindlate kokkupuutepunktide leidmine uue valitsusliidu osapoolte vahel sisendab lootust ka asjalikuks suhtluseks opositsiooniga. Keegi ju ei eita, et valitsusliitu juhtival Reformierakonnal ja suurimaks opositsioonijõuks osutuval Res Publical on jätkuvalt väga suur maailmavaateline ühisosa. Niisamuti on rõhutatud sotsiaalne huvi sillaks Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Tõsine rahvuslikkus, mis sarnastab eriti Rahvaliitu ja Isamaaliitu, on mõistagi oluline kõigile parlamendiparteidele, ilma et see välistaks avatust tänapäeva maailma veenvamatele ideedele. Ja kuna koalitsioon, nagu öeldud, esindab nii liberaalseid kui sotsiaalseid hoiakuid, võime loota mõistmist ka sotsiaalliberaalide saadikurühmalt.
Jaan Tõnisson on öelnud: “Meie rahva elulootus põhjeneb sisemise tubliduse ja kõlbelise jõu pääl – seda aga ei saa mitte muidu kätte, kui õiglase töö läbi iseenese ja oma ülesannete kallal.”
See ongi sündiva valitsuse tegevuskava.
Aitäh.