Hea erakonnakaaslased, sõbrad ja toetajad!
Rõõm on teid tervitada suvepealinnas, kus on hea linnapea ja hästi korraldatud linnaelu, seega on siin alati hea olla.
Kõige olulisemast.
Reformierakond jätkab kindlalt Eesti vabade kodanike riigi ehitamist. Meil on selge visioon ja plaan – parem julgeolek, parem majandus, parem elukeskkond.
Me kaitseme vabade kodanike riiki, mis kindlustab tuleviku ja annab inimestele võimaluse vabalt ja julgelt toimetada.
Küsimus on, millele rajaneb meie endi vabadus. Näeme vasakpoolsete ja populistlike erakondade soovi inimestele ette öelda, kuidas on õige elada ja mida tohib teha ja mida mitte.
Näiteks, kes tohib keda armastada, milline peab olema “õige” perekond, mida tohib või ei tohi naine oma kehaga teha või millises ülikoolis on lubatud või keelatud õppida.
Me oleme teinud tööd selle nimel, et vabadused oleksid meie elu igapäeva osa. Me oleme kasvatanud üles põlvkonna vabadusi väärtustavas Eestis.
Nii nagu ikka elementaarsete asjadega meie elus, hakkame neid märkama alles siis kui neid enam ei ole. Nii on ka vabadustega. Vabadused on meie eluküsimus.
Vabaduste eest tuleb alati seista, sest alati leidub neid, kelle soov on vabadusi piirata. See on ohtlik suund, sest nii tapame ära ka vastutuse. Kui ei ole vabadust, siis ei ole ka vastutust – vastutust oma elu valikute eest, oma saatuse kujundamise eest.
Mäletate, meie kaasteeliselt ja liberaalse erakonna esimeselt vedajalt – Paul- Eerik Rummolt sõnad, mida juba lapsena ümisesime – “Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.”
Haritud, mõtlevatele inimestele ei pea riik ette ütlema, kuidas elada. Meie anname inimestele võimaluse vabadusi väärtustavas riigis vastutada oma elu eest – end harida, näha maailma, kasvatada lapsi, luua elu edasiviivat muutust oma kogukonnas ja riigis.
Aastal 2025 on vaba Eesti kõige suurem vastutus tagada Eesti riigi julgeolek. Me toetame Ukrainat nii kaua kui vaja. Ukraina sõdib kogu Euroopa eest ja asemel, ka Eesti vabaduse ja rahu nimel. Kiievist Berliini ja Kiievist Tallinna on sama pikk tee.
Iseseisvus ja julgeolek on kõige alus, selleta pole meil midagi. Reformierakonna juhitud valitsus on teinud ajaloolise otsuse. Investeerime oma kaitsevõimesse nii palju kui vaja ja vähemalt 5% sisemajanduse kogutoodangust.
Sõnadest sai tegu.
Olulise otsuse tegime ka demokraatia kaitsmiseks. Meie eestvedamisel sai ära võetud agressorriikide kodanikelt valimisõigus.
Taas, sõnadest on saanud tegu.
Meieta see otsus poleks langenud, ükskõik palju keegi oleks jalalt jalale keksinud opositsioonis. See oli meie otsus ja õige otsus. Vabas Eestis otsustavad Eesti asju Eesti vabad inimesed.
Oleme suurendanud reservväelaste toetust õppekogunemistel ja kasutame ära Euroopa Liidu erandi, mis lubab kaitsehangetes otselepinguid Eesti ettevõtetega. Kaitsetööstus saab olema oluline majanduse ekspordimootor.
Käesoleval aastal sõlmitakse esimesed lepingud ettevõtetega, kes rajavad oma tootmised kaitsetööstuse parkidesse. Eestis rajatakse ka Euroopa jaoks strateegilise tähtsusega lõhkeaine tootmine. Need sammud tugevdavad Eesti kaitsevõimet ja annavad hoogu majanduskasvule. Just äsja, üleeile tegime valitsuses otsuse tõsta Euroopa Liidu raha kaitsevaldkonda, et kaitsetööstuspark siin samas Pärnumaal saaks kiiresti valmis, selleks on nüüd olemas üle 50 miljoni raha mida saab hakata juba esmaspäeval kasutama. Lisaraha saab ka kaitsetööstuse arendamine, uute tehnoloogiate arendamine just Eestis ja meie liitlaste vastuvõtmiseks vajaks taristu.
Sõnadest on saanud tegu – lõhkeainetehas tuleb, kaitsetööstuspargid ja tööstusalad tekivad.
Julgeolek annab põhja majanduslikule kindlusele. Majanduskasvu soodustamiseks on meie eesmärk efektiivne ja lihtne majanduskeskkond. Vahepealsetel aastatel oleme ehk jäänud liiga mugavaks ning kergekäeliselt juurde võtnud, nagu inimene kilosid, meie riigina erinevaid nõudeid.
Mis seal pattu salata – ajad on olnud head, kui oleme saanud panna Terviseameti inimesed tegelema küsimusega, kas Elroni rongis on olemas mopp, ämber ja kummikindad! Või taas Terviseameti inimene peab oma kõrge kvalifikatsiooniga kontrollima kas suitsuruum on piisavalt suure sildiga tähistatud!
Veidrused sellega ei lõppe – nii peame hoolega kontrollima redeleid, sest noh, redelilt saab ju alla kukkuda, mõni ka mitu korda. Või veel jaburam – üksi töötav inimene peaks endale esmaabi andjaks määrama iseenda! Tule taevas appi, tahaks öelda. Nii head ajad on olnud – pole pidanud mõtlema reeglitest ega sõjast.
Kutsusin appi Eesti tippettevõtjad, kes on valmis riigi heaks tööd tegema järgmise 1,5 aasta jooksul, et teha ettepanekud otse valitsuse lauale.
Eestis on hetkel käimas ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm.
Sõnadest saab tegu pea iga nädal – otsuseid tuleb nagu saelaudu Vändrast. Ma ei häbene öelda, et see valitsus ja parlamendimeeskond töötab nagu 90ndatel – hoog on sees, otsused saavad tehtud ning mõne kuuga oleme teinud rohkem kui paljud valitsused mõne aastaga.
Konkreetsed näited ka. Mitmed ettevõtjate ettepanekud on juba ellu viidud – näiteks kodulaenude refinantseerimisel panga valimine ja hindamisakti nõude kaotamine. Või väikeste ettevõtete jaoks kestlikkuse aruande kohustuse kaotamine.
Ehitamine saab olema hõlpsam, vähendame detailplaneeringute nõudeid ja lihtsustame projekteerimistingimuste alusel ehitamist. Need sammud aitavad ettevõtetel ja inimestel keskenduda tegelikule tööle, mitte asjatule bürokraatiale.
Mul on seda kõike eriti hea meel öelda, sest võtan Eestis tarbetute nõuete kaotamist väga isiklikult ja olulisena. Tarbetu pusa raiskab aega, energiat, teeb vihaseks riigi peale ja põhjustab pettumust ning aeglustab otsustamist. Lisaks saan kirjutada kunagi elulooraamatusse kui värvikalt vaimukad oli selle projekti käivitumisel need irvhambad, kes meie õnnestumisse ei uskunud. Kuidagi kole vaikseks on nad viimasel ajal jäänud, sest töö käib ja hooga tänu ettevõtjatega heale partnerlusele.
Nõuete vähendamine aitab kokku tõmmata ka eelarvet, kuid sama olulised on otsesed rahalised kärped.
Vähendame käesoleval aastal majandamiskulusid 5%, see tähendab reaalseid töökohti ja tegevuste kokku tõmbamist. Järgmisel neljal aastal hoiab riik kokku üle 1 miljardi euro. Riigi kulude kärpimine on ka teadlik tegevus inflatsiooniga võitlemisel, avalik sektor peabki olema trimmis. See on kooskõlas Reformierakonna ideedega – riik peab olema sale ja tõhus.
Majanduse ja inimeste kindluseks teeme korda ka maksusüsteemi. Kaotame ettevõtete 2%-lise kasumimaksu ja taastame maailma parima ettevõtluse maksusüsteemi. Järgmisest, 2026. aastast hakkab kehtima kõigile ühtlane 700-eurone tulumaksuvaba miinimum, millega keskmise palga teenijad saavad igakuiselt 125 eurot ehk aastas 1500 eurot rohkem kätte.
Näiteks õpetaja töötasu alammäär on 1820 eurot, õpetajad saavad juurde vähemalt 1058 eurot aastas. Tegevväelaste 2024. aasta töötasu keskmine palk oli 2574 eurot ja tegevväelased võidavad maksureformiga vähemalt 1420 eurot aastas. Selle pärast võidavad, et viskame prügikasti Isamaa, Keskerakonna ja SDE ühise astmelise tulumaksu, nii jääb enamusele Eestist rohkem raha kätte!
Sõnadest on taas saanud tegu, isegi kui pidime oma südamele kallile rajale naasmiseks ühe koalitsioonipartneri kaotama. Mis seal ikka teha.
Jah, aus on ka öelda, et näiteks tulumaksuprotsent on kõrgem kui meile Reformierakonnas meeldib, aga Eesti riigi kaitsevõime vajab lisaraha. Eesti investeerib järgmisest aastast üle 2 miljardi euro rohkem kaitsevõimesse kui seni.
Kindluse alus Venemaa naabrina on tugevus. Selleks, et me ise ja meie lapsed tulevikus saaks rahus elada tuleb hankida kõik mis selleks on vaja, et sõbrad teaks meie peale loota ja vaenlane mitte torkida.
Meie maailmavaateline eelistus ei olnud kindlasti kehtestada automaksu, aga sotsidega koalitsioonis seda tehti. Uues liberaalses koalitsioonis otsustasime maksukoormuse vähendamise igale alaealise lapsega perele ja kõigile on nüüd ka lõpuks teada, miks me seda aastamaksu maksame. Nii palju kui iga-aastaselt aastamaksu maksame, investeerime täiendavalt uutesse teedesse. Järgmisest aastast lähevad töösse uued neljarealised ehitused Tallinnast Tartu ja Pärnu suunal.
Sõnadest on taas saanud tegu.
Sel nädalal tegi valitsus otsuse suunata teedesse 79 miljonit eurot! Lisaks tuleb lisaeelarvega 12 miljonit eurot. Kokku 91 miljonit eurot. See tähendab, et hulk lõike Tallinn – Pärnu- Ikla ja Tallinna – Tartu maanteel läheb sel ja uue aasta alguses kohe ehitusse. Lisaks saab korda ka kohalikke teid. Uue nädala alguses tutvustab taristuminister Kuldar Leis plaane avalikkusele.
Muuseas, laekus üks liitumisavaldus ning võin ette öelda, et tere tulemast Reformierakonda Kuldar! Jõuline algus, kui olla leebe.
Majanduse tulevikust.
Eesti majanduse oluline kasvumootor on eksport ja välisinvesteeringud. Selleks vajame hulga uut energiat. Tark on arendada tasakaalus energiaallikaid – taastuvenergiat, juhitavat energiat, energiasalvestust ja tulevikus tuumaenergiat. Need sammud tagavad meile energiajulgeoleku ja toetavad pikaajalist majanduskasvu.
Energeetikajulgeolekus oleme astunud suure sammu edasi, algatades tuumaenergia kasutuselevõtuks vajaliku riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise.
Järgmise sammuna esitame 2026. aasta lõpuks Riigikogule tuumaseaduse.
Taas sai sõnadest tegu.
Me ehitame Eestit, mis väärtustab ja väärindab oma varasid ja -ressursse nii kõrgelt kui vähegi võimalik ja seda targalt tehes hoiab hea keskkonda ka tulevaste põlvede jaoks.
See peab olema selge kokkulepe tasakaalust nii tööstuse kui ka looduskaitsjate vahel.
Linnade targaks muutmise kõrval peab olema elu igas Eestimaa kandis hea, ühendused ja võimalused on selle alus. Teede ehitus, ühistranspordi areng, uued tööstusalad ja tööstused, hoitud loodus ja kaitstud väärtused – see on tasakaalu osa. Nagu ei püsi tool mõne jalata, ja keha on paigast vaid ühte biitsepsit treenides nii on ka majanduse ja loodusega – hea peremees hoiab seda mis väärt hoidmist ja majandab seal kus arukas. Mitte vastupidi.
Meie vabadus ja vastutus on hoida ja arendada oma kultuuri ning tagada võrdne ligipääs maailma parimale haridusele. Vajame selleks majanduskeskkonda, mis soodustab teaduspõhise ehk suurema lisandväärtusega majanduse arengut.
2023. aastal ulatusid Eesti teadus- ja arenduskulud rekordilise 702 miljoni euroni. Ning teaduskraadiga töötajaid oli juba üle 4500, seda on kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Rõõm on näha, et Eesti ettevõtjad panustavad teadus- ja arendustegevusse üha rohkem – nende investeeringud on viimastel aastatel ületanud riigi omi.
Erasektori investeeringute osakaal moodustas 1,08% sisemajanduse kogutoodangust.
Loomaks innovaatilisi lahendusi, on vaja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Selleks oleme otsustanud kasvatada doktoriõppe kohti 500ni.
Eelkõige just erialade üleselt tehisintellekti valdkonnas, et olla võimalikult nutikalt muutuste juhtijad, mitte järellohisejad. Tehisaru tark rakendamine võib kasvatada praegust Eesti majanduse lisandväärtust kuni kolm miljardit eurot. See on meie – paindliku, avatud ja nutika riigi – võimalus.
Meie unistus on Eesti, mis on maailmas tehisintellekti ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu lipulaev. Kus hariduses, meditsiinis, transpordis ja ettevõtluses on esirinnas lahendused, mille nimel teised riigid meie poole vaatavad. Kus Eesti ei ole mitte ainult õppija, vaid ka õpetaja – riik, mis näitab, kuidas väike rahvas suudab teha suuri asju.
Meie ülesanne on toetada innovatsiooni ja teaduse senisest jõulisemat sidumist ettevõtlusega. Seepärast suurendame investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning kiirendame ülikoolide ja ettevõtete koostööprogramme.
Loome uusi võimalusi tehnoloogiaettevõtetele, kelle tegevus põhineb teadustulemustel. Samal ajal tagame, et meie koolid ja ülikoolid kasvatavad noori, kes ei pelga keerulisi probleeme, vaid otsivad ja loovad lahendusi, mis viivad Eesti majanduse järgmisele arengutasemele.
Meie majandus ei tohi sõltuda ainult allhankest ja toorainest – Eesti tulevik on loodud nutikusest, teadmistes ja rahvusvahelises koostöös. Just seda liiki Eesti majandus pakub kõrgepalgalisi töökohti ja tugevat konkurentsivõimet nii Euroopas kui maailmas.
2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi oleme tõusnud Euroopa liikmesriikide hulgas 11. kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. Usun, et Eestil on võime tõusta selles pingereas veelgi kõrgemale.
Eesti võib küll olla arvuliselt väike riik, aga meie roll maailmas on oluline, meid märgatakse ja võetakse kuulda rahvusvahelisel areenil.
Meil on väge täis inimesed, võiduks valmis kaitsevägi ja meie ettevõtete mõju maailmas järjest kasvab. Isegi ajal kui üks kriis on ajanud teist taga, oleme suutnud säilitada Eestis maailma parima maksukeskkonna, et soosida ettevõtluse arengut.
Tänaseks on hakanud ka tunneli lõpus paistma valgus ja Eesti majandus on pöördunud alates eelmise aasta lõpust kasvule. Tööstuse kasv on laiapõhjaline ning isegi kui statistikas sooja talve tõttu (kus hoidsime ju kõik raha kokku) punast paistab, oleme kenasti kasvu suunas minemas, see on algamas.
Kasvuks on vaja kindlust. Kindlust julgeolekus, kindlust heades suhetes liitlastega ja kindlust, et riik võimaldab ettevõtlusel võimalikult vabalt ja lihtsalt tegutseda. Kindlust pensionäridele, et nende pensionid ei vähene, kindlust peredele, et meie haridussüsteem jääks tipptasemele ja eestikeelseks ning kindlust, et arstiabi oleks õigel ajal kättesaadav.
Vabadus tähendab ka igaühe vastutust enda valikute ja tuleviku ees.
Riik ja omavalitsus või amet ei pea ammena kogu elu korraldama, vabal maal peavad saama vabad kodanikud ise vabalt toimetada.
Veel üks koht kus sõnast saab tegu – teeme korda Isamaa ja Keskerakonna poolt ära lõhutud pensionisüsteemi.
Me võimaldame kindlustunde loomist tänastele noortele, et neil oleks investeeritud oma tulevikku. Säilitame kolme sambaga pensionisüsteemi ning võimaldame II sambast lahkunutel taasliituda 5, mitte 10 aasta pärast. Anname juurde võimaluse kasutada II pensionisammast tagatisena kodulaenule, et noored pered saaksid soetada oma esimese eluaseme.
Tänastele pensionäridele on mul ka sõnum – aitab paanika tekitamisest poliitikute poolt. Pensioni indekseerimine on nii nagu see loodud on ning meie tagame, et erinevad pensionisüsteemi lõhkujad, on nad siis parempoolstest, isamaast või EKREst ei aja kätt kassase! Öelge see oma emadele, isadele, vanaemadele ja vanaisadele edasi.
Head aatekaaslased,
Ees ootavad kohalikud valimised, kus on ühel pool kaalukausil ratsionaalsus ja tasakaalukus ning teisel pool hirmudest ülesköetud emotsioonid. Selgitame ja põhjendame inimestele, milline on olukord maailmas ja miks me peame panustama lähiaastatel riigi eelarvesse rohkem. Miljardid eurod lisaraha, mida investeerime Eesti riigi kaitsevõimesse, ei tule õhust ega Euroopa Liidu toetustest. Selle panuse peame tegema kõik ühiselt ja seepärast on ka vajalikud tulumaksu ja käibemaksu tõus.
Aga maksusüsteem peab olema lihtne, selge ja õiglane – seepärast teeme korda tulumaksusüsteemi. Maksukoormus langeb, seegi on fakt. Järgmisel aastal on maksukoormus tänase 36.8% asemel 35,6%! Nii maksavad Eesti inimesed kokkuvõttes üle 500 miljoni euro vähem kui sellel aastal!
Sõltumata mida Reinsalu või Helme räägivad – neil on soojast õhust vormuvad sõnad, meie sõnadest saavad teod! Isamaa ja Reinsalu väidavad, et kaitsevõime saab taevast alla sadada ilma rahata, tekkida õhust ja armastusest. See on vastutustundetu jutt, mis jätaks Eesti kaitseta ja püksata. Me räägime inimestega otse, kes mõistavad, et tuleviku vabaduse ja iseseisvuse nimel peame kõik rahaliselt pingutama, mitte sooja juttu puhuma.
Meie eesmärk on tagada, et Eestis luuakse uusi töökohti ja ehitatakse taristut, mis tagab mugava, kiire ja taskukohase elukorralduse. Selleks on vajalikud nii tuulikud, tuumajaamad, tehased kui ka kiire raudteeühendus Euroopaga.
Viimases muuseas oleme tugevas vastasseisus Keskerakonna ja Mihhail Kõlvartiga – tema soov see peatada võib omada küll Helmede pere tuge, kuid pole Eesti rahva huvides. Eesti vajab kiiret ühendust, meie ülesanne on see luua ja toetada oma naabreid, et asjad tehtud saaks.
Vajame riigina avatust headele arengutele, sest vaid läbi muutuse toimub areng. Vabade kodanike riik on julge ja avatud uutele ideedele, mis tagavad Eesti konkurentsivõime maailmas.
Juhan Viiding, kelle sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, kirjutab luuletuses “Eluküsimus”: “Kui ollakse ainult vastu, siis ei olda millegi poolt. Ometi on meil pilved ja valgus mõlemalt poolt.”
Meie oleme targalt planeeritud ja elu edasiviiva muutuse poolt. On täiesti mõistetav, et iga muutus leiab vastuseisu. Muutus on ebamugav, sest see eeldab ka meie muutumist.
Kohanemisvõime muutuvate oludega on üks olulisemad oskusi nii tänases maailmas kui ka tulevikus. Teame uuringutest, et haritud rahvas suudab muutustega paremini toime tulla. Haritud rahvas on enesekindlam, leiab alati lahendusi väljakutsetele. Seetõttu on oluline, et ligipääs meie maailma parimale haridusele oleks võimalikult avatud. Iga inimene, kes tahab õppida, peab saama selleks võimaluse. See on meie vabadus ja vastutus.
Meie Reformierakonna jõud ei peitu ainult ideedes, vaid meie tugevus on olnud alati võimekas ja mitmekesiste oskustega meeskonnas. Meil on tõesti pikk pink tugevaid eksperte ja spetsialiste eri valdkondadest ja seda igas Eesti otsas. Meie piirkondade eestvedajad, tublid liikmed ja toetajad on vundament, mille peal erakond seisab.
Just tänu meie kõigi ühisele panusele on Reformierakond kohal pea igas Eestimaa nurgas – linnas ja maal, suures keskuses ja väiksemas vallas.
Meie tugevus just meie inimesed: töökad, hoolivad ja usku täis eestvedajad, kes tunnevad oma kogukondi ja oskavad pakkuda paremaid lahendusi paremaks tulevikuks.
Saame uhked olla Reformierakonna võimekate linna- ja vallajuhtide üle kogu Eestis: Tartu, Pärnu, Viljandi, Tallinn, Jõhvi, Rae, Viimsi, Jõelähtme, Räpina, Tõrva ja paljud teised piirkonnad, kus oleme juhid või juhtimise juures. See on kindel vundament, millele saame ehitada tugeva tulemuse sügisestel kohalikel valimistel.
Ka parlamendimeeskonna peale võid olla kindel ka siis kui sajab pussnuge, teadmisi ja oskusi on seal meretäis. Valitsusmeeskond on meil samuti tegijatest koos.
Partneri ja plaani oleme ise endale valinud, meie koostöö on hea, tänan ka Eesti 200 meeskonda, asjad saavad tehtud ja kiirelt. Ajad pole lihtsad olnud aga oleme kõik koos Eestiga liikumas parema poole ja valgus koridori lõpust juba immitseb. Aitäh kõigile pingutamast, teieta me siin poleks!
Tulles tagasi oma sõnavõtu alguses sõnastatud küsimuse juurde – millele rajaneb meie vabadus?
Meie vabadus rajaneb meie endi valikutel – kas me oskame hinnata ja väärtustada oma vabadusi: inimvabadusi, majandusvabadust, ajakirjandusvabadust – demokraatliku riigi alusväärtusi.
Aitäh kõigile, ilusat suve ja hoogu meile sügisel valimisteks! Parema Eesti Eest!