Avaldame täismahus peaminister Kristen Michali 5. novembri 2024 kõne, millega anti Riigikogule ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.
Austatud Riigikogu, lugupeetud saadikud, head kuulajad
35 aastat tagasi, loetud päevad enne Berliini müüri langemist, sõnastas Euroopa Komisjoni president Jacques Delors hästi, mida on Euroopal vaja teha ajalooliste muutuste lävel: „Ajalugu kiireneb, ka meie peame kiirenema.“ Sellest mõned aastad hiljem olime värskelt pääsenud nõukogude vanglast. Tegelesime usinalt meie riigi taaslõimimisega lääneliku väärtus- ja julgeolekuruumiga. Kui keegi oleks toona öelnud, et tänavu tähistame juba 20 aastat Euroopa Liidu ja NATO liikmetena, poleks meie sihikindlus lasknud selle peale silmagi pilgutada. Kui aga keegi oleks öelnud, et ühel päeval valitakse eestlane juhtima Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, oleks selle uskumisega olnud pisut raskem. Eesti saab nüüd teha oma osa senise tippkohtade geograafilise tasakaalutuse ümberpööramiseks, aga töö sellega ei lõppe.
Täna on Euroopal vaja samasugust kiirendust, nagu Delors omal ajal visioneeris. Külma sõja järgne kord pole kunagi varem olnud nii suure surve all kui praegu. Euroopa majanduse osakaal maailmamajandusest pole kunagi olnud nii väike.
Üks variant on minna edasi samas vaimus, tehes siin ja seal kosmeetilisi muudatusi. Teine võimalus on päriselt teha seda, mida vaja. Aidata Ukrainat võiduni. Tõsta oluliselt Euroopa kaitsevalmidust. Suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet ettevõtluskeskkonda lihtsustades ning tulevikuvaldkondadesse investeerides. See kõik nõuab raskeid valikuid, poliitilist julgust ja ühtsust.
Muidugi ei eksisteeri Euroopa Liit vaakumis. Euroopa peab ühiseid strateegilisi eesmärke edendama koos samameelsete partneritega, eelkõige NATO liitlastega, aga ka partneritega kaugemalt. Täna jälgivad paljud presidendivalimisi teiselpool Atlandi ookeanit. Meie sõnum on selge: hoolimata sellest, kes on USA president, jääb USA Euroopa jaoks kõige olulisemaks poliitiliseks ja majanduslikuks partneriks. Eesti valitsuse Euroopa Liidu poliitika eesmärk on, et Euroopa oleks oma tegudes tugev ja enesekindel ning partnerina tõsiseltvõetav.
Head kuulajad!
Tänavu juulis avaldatud eurobaromeetri uuringu kohaselt on peaaegu kaks kolmandikku Euroopa Liidu kodanikest mures liidu julgeoleku pärast järgmise viie aasta jooksul. Ka Eesti on sihikindlalt tegutsenud, et kaitsevalmiduse tõstmine ja kriisikindlus oleks esiplaanil. Kinnitan, et see töö on vilja kandnud – need on prioriteedid ka uue komisjoni jaoks.
Euroopa laskemoona tootmise võimekus on tõusujoonel, kuid liiga aeglaselt. Venemaa kolmekordistas eelmisel aastal oma tootmist ja on täielikult läinud üle sõjamajandusele. Komisjoni president Ursula von der Leyen on välja öelnud, et Euroopa kaitseinvesteeringute vajadus järgneval kümnel aastal on vähemalt 500 miljardit eurot.
Meil pole luksust oodata. Vajame ühiseid tegevusi Euroopa kaitsetööstuse käima tõmbamiseks ja kriitiliste võimelünkade täitmiseks nüüd ja praegu. Uue komisjoni esimese 100 päeva jooksul ilmuv valge raamat Euroopa kaitse tulevikust peab sisaldama selle kohta konkreetseid ettepanekuid. Oleme selleks omalt poolt välja pakkunud kaitsevõlakirjade kasutuselevõtu. Samuti peab paranema kaitseettevõtete ligipääs rahastusele. Euroopa Investeerimispanga roll kaitsevõime tugevdamise rahastajana peab kasvama, võimaldades rahastada ka täielikult kaitseotstarbelisi projekte.
Oleme Eestis kaitsetööstuse edendamiseks juba konkreetsed sammud astunud. Sama on vaja teha üheskoos Euroopas. Peame olema valmis, et uus julgeolekuolukord on tulnud, et jääda. Ja selleks peab Euroopa kaitsevalmidus ohupildiga ühte sammu käima. Lisaks on siin selge kasutegur majandusele. Elavdades Euroopa kaitsetööstust loome töökohti ja toetame majanduskasvu.
Kaitsevalmidusega käsikäes käib ka vajadus tõsta üle-euroopalist kriisivalmidust. Positiivse arenguna avaldas mõne päeva eest Soome endine president Sauli Niinistö raporti, kus on mitmeid olulisi soovitusi Euroopa Liidule, kuidas tugevdada elanikkonnakaitset, toetada kaitsevalmidust ning suurendada liikmesriikide ohuteadlikkust ja võimekust hübriidohtudele vastata, sealhulgas koostöös partneritega nagu NATO. Oleme Soomega siin väga samameelsed ja jätkame üheskoos järgmiste sammude edendamist.
Siinkohal näide hübriidohtudest – Vene Föderatsiooni ja Valgevene organiseeritud ränderünded on saanud igapäevaseks reaalsuseks Euroopa Liidu vastases hübriidtegevuses, millele peame suutma reageerida. Viimasel ülemkogul oli selge toetus Poola ja Soome võetud meetmetele. Leppisime kokku, et tugevdame ühist tööriistakasti taolise kunstlikult loodud rändesurve ennetamiseks ja tõkestamiseks.
Austatud Riigikogu!
Euroopa Liidust ei ole enam võimalik rääkida ilma Ukrainata. See, kuidas lõppeb Venemaa sõda Ukraina vastu, määrab ka Euroopa tuleviku. Seetõttu on valitsuse ELi välis- ja julgeolekupoliitika keskne suund Ukraina igakülgne toetamine kuni võiduni.
Vastupidiselt Venemaa ootustele oleme suutnud suure sõja algusest saati püsida ühtsed ning teha palju. Euroopa Liit ja liikmesriigid on Ukrainale andnud enneolematutes kogustes igakülgset abi. Sealhulgas sõjalist abi 43,5 miljardi euro väärtuses. Oleme kehtestanud Venemaale 14 sanktsioonipaketti. Tänavu jõudsime kokkuleppele kasutada Venemaa külmutatud varadest tekkinud ootamatuid tulusid Ukraina heaks. Suvel alustas Euroopa Liit Ukrainaga ametlikult liitumisläbirääkimisi. Jätkub töö rahvusvahelise tribunali loomiseks, mis võimaldaks võtta Venemaa ja ta juhtkonna vastutusele agressioonikuriteo eest.
See kõik on aidanud Ukrainal võidelda mitte ainult enda vabaduse, vaid kogu Euroopa eest. Samas on selge, et Euroopa saab ja peab palju rohkem tegema, et Ukraina võiduni aidata. Paari nädala eest osalesin oma esimesel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kus president Zelenskõi esitles oma võiduplaani. Minu sõnum teistele Euroopa liidritele oli selge – me ei saa jääda pidama poolele teele. Võiduplaanis on olemas elemendid, mis on vajalikud võiduks ja Ukraina kümnepunktilise rahuplaani elluviimiseks. Eesti toetab seda plaani. See on teostatav.
Jätkuvalt on esmatähtis suurendada Ukrainale sõjalist abi, et Ukrainal oleks võimalik end piiranguteta agressori eest kaitsta. Eelmisel aastal Eesti eestvedamisel loodud miljoni mürsu algatus on saanud südameasjaks ka teistele liikmesriikidele. Kieli instituudi järgi on Põhjala-Balti piirkond kollektiivselt andnud Ukrainale absoluutarvudes kõige rohkem sõjalist abi peale Ameerika Ühendriikide. Kui võtta siia kõrvale abi elaniku kohta, siis on meie regioon selgelt esirinnas. Kui kogu Euroopa suudaks samasuguse usinusega abi anda, ei oleks sõja võitjas kahtlust. Meie majanduslik jõud on Venemaa omast siiski 25 korda suurem.
Venemaa sõjakirst ei ole põhjatu. Vene sõjamasina tühjaks pigistamisel on üks meie kõige mõjusaimaid tööriistu jätkuvalt sanktsioonid. Neile, kes ütlevad, et sanktsioonidest pole tolku, on mu vastus konkreetne – numbrid näitavad, et sanktsioonid töötavad. Värske Stockholmi majandusülikooli raport kinnitab, et Venemaa majandus on tunduvalt halvemas seisus, kui seda paista lastakse.
Valitsus otsustas samal põhjusel kehtestada sel suvel täieliku tollikontrolli idasuunal. Oluliselt kahanenud ELi ekspordinumbrid idasuunal üle Eesti piiri näitavad, et see on juba end õigustanud. Samas jääb meie keskseks eesmärgiks sanktsioonide tugevdamine ja möödahiilimiste tõkestamine kogu Euroopa Liidus. Ideaalis täielik kaubandusembargo. Samuti ELi täielik väljumine Vene fossiilkütustest, mille kohta ootame uuelt komisjonilt esimesel võimalusel ettepanekuid.
Head kuulajad!
Ühel päeval see sõda lõppeb, nagu lõppevad kord kõik sõjad. Aga see, kuidas sõda lõppeb, määrab Euroopa ja üleilmse julgeolekuruumi edaspidiseks. Meie seisukoht on selge: rahu ei tohi kokku leppida üle Ukraina ega Euroopa peade. Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on oluline roll tulemuse kujundamisel.
Venemaa paneb Ukraina vastu sõjakuritegusid toime iga päev, sest Ukrainal oli julgust soovida kuuluda euroatlantilisse peresse ning määrata ise oma saatus ja tulevik. Meilt on vaja julgust, et tagada õiglane ja kestev rahu.
Mida see tähendab? Lühidalt öeldes: et agressioon ei saa põlistatud tõhusa välispoliitilise tööriistana. Et Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus saab kindlustatud. Et agressor võetakse vastutusele ning Ukrainast saab Euroopa Liidu ja NATO liige.
Eesti eesmärk Euroopa Liidus on aidata hoida laienemisel sihti ja tempot. Sõjale vaatamata on Ukraina edusammud Euroopa Liiduga liitumisel märkimisväärsed. Nüüd, kus liitumisläbirääkimised on alanud, on meie kohus neid sellel teel võimalikult palju toetada, nagu aidati omal ajal meid.
Paari nädala eest kinnitas ka Moldova rahvas referendumiga oma tahet liituda Euroopa Liiduga, hoolimata Venemaa lakkamatutest katsetest Moldova demokraatlikku valikut mõjutada. Jätkame Moldova toetamist reformidega ja Vene õõnestustegevusele vastu seismisel.
Ka mujal teeb Venemaa endast kõik, et Euroopa Liidu laienemist väärata ja Euroopa väärtuseid meie vastu pöörata. Meile strateegiliste dilemmade tekitamine on osa sellest plaanist – kuidas me käitume, kui mõni kandidaatriik liigub ristivastupidi enda võetud ELi teekonnal?
Kurb näide on Gruusia, kus valitsuse tegevus liigub vastassuunas Euroopa Liidu väärtuste ja Gruusia enda antud lubadustega, et saada ametlikult kandidaatriigiks. Täna on nende liitumine sisuliselt seiskunud. Hiljutiste parlamendivalimiste läbiviimise puhul on esmased sõltumatud hinnangud toonud esile väga tõsiseid probleeme, mis ei ole kuidagi kooskõlas vabade ja ausate valimistega. See nõuab põhjalikku uurimist. Gruusia rahval peab olema võimalus ja vabadus valida ise oma tee, ilma hirmu ja vägivallaohuta. Euroopa Liidu vastus võimalikele rikkumistele peab olema nähtav ja saatma selge signaali, et sellisele tegevusele ei pigistata silma kinni.
Austatud Riigikogu!
Kuu aega tagasi siin teie ees eelarvet üle andes rääkisin kindlusest ja kasvust. Eesti ja Euroopa Liidu kindlus ja kasv on omavahel otseses seoses. 79% meie ekspordist ja 87% impordist on seotud Euroopa majanduspiirkonna riikidega. ELi siseturg on meie koduturg, mille käekäigu eest peame hoolitsema samasuguse innukusega kui Eesti majanduskasvu.
Hiljuti avaldatud Itaalia endiste peaministrite Enrico Letta ja Mario Draghi raportid ELi siseturust ja konkurentsivõimest ei anna just palju põhjust rõõmustamiseks. ELi erinevad strateegiad kasvu tagamiseks on tulnud ja läinud, aga trendi see muutnud ei ole – oleme kõikvõimalike näitajatega juba mõnda aega teistel suurtel majandustel sabas sörkinud.
Lõputud raportid iseenesest muidugi kasvu veel kaasa ei too. Samasuguse meelekindlusega nagu tegutsesime ELis üheskoos Covidi, energiakriisi ja Ukraina toetamise nimel, tuleb meil Euroopa majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks kokkulepped leida ja need ellu viia.
Sel nädalal toimuval mitteametlikul ülemkogu kohtumisel see täpselt plaanis ongi. Olen kindel, et üheskoos suudame samasuguse kiirenduse leida, nagu Delors omal ajal ühtsele turule alust pannes. Eesti jaoks on neis aruteludes neli peamist eesmärki: lihtne ja tõhus ettevõtluskeskkond siseturul, võrdsed võimalused ettevõtetele sõltumata koduriigi rahakoti paksusest, puhaste tehnoloogiate arendamine ning loomulikult piiriülene taristu, milleta ühtne turg funktsioneerida ei saa.
Esiteks, meie eesmärk peab olema, et siseturu õigustik teeks ettevõtete jaoks elu lihtsamaks, ühtlustades reegleid, mitte vastupidi. Koos uute ettepanekutega ootame komisjonilt ka põhjalikke mõjuhinnanguid, mis arvestavad ettevõtjate kõigi kohustustega.
Meil on Eestis hea ettekujutus tõhusast ettevõtluskeskkonnast. Seisan selle eest, et siin läbi proovitud lahendused jõuaksid ka Euroopa Liidu tasandile. Euroopa digitaalse identiteedi kasutuselevõtuga oleme seda juba teinud.
Peatselt tööd alustav Euroopa Komisjoni uus koosseis on eesmärgiks seadnud vähendada aruandluskohustust 25% ja VKE-de jaoks vähemalt 35% võrra. Eestil on häid lahendusi, kuidas nendest numbritest ambitsioonikamgi olla. Kasutusele tuleb võtta reaalaja majanduse ja tehisintellekti võimalused. Minna üle andmepõhisele aruandlusele. Lõppema peab sadade erinevate aruannete küsimine, kui riikidel on andmed tegelikult olemas. Samu andmeid peaksid riigid küsima vaid korra ja olema neid valmis piiriüleselt vahetama. Lihtne näide: e-arvete täielik standardiseerimine ELis looks võimaluse automatiseerida käibemaksu deklaratsiooni ja osaliselt ka majandusaasta aruande esitamise protsessi. Ettevõtjatele tähendaks see hulga kokkuhoitud töötunde ja ametikohti.
Teiseks, Eesti eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused ühtsel turul tegutsemiseks. Meie avatud majandusele on konkurents omane. Euroopa ükssarvikud ja tšempionid kasvavad konkurentsi, mitte riigiabi toel. Ja seal, kus turutõrge on tuvastatud, tuleb ELi eelarve ja finantsinstrumentide toel pakkuda ettevõtjatele toetust võrdsetel alustel, lipuriigist ja suurusest sõltumata.
Kolmandaks, uued ja puhtal tootmisel põhinevad tööstused ning tehnoloogiad. 2023. aasta purustas mõõtmisajaloo kuumarekordi ja käesoleva aasta temperatuuritrend on veelgi intensiivsem. Oleme ELis ühiselt kokku leppinud, et hiljemalt sajandi keskpaigaks tuleb jõuda kliimaneutraalsuseni. Praeguseks on nopitud madalal rippuvad viljad, kuid järgmine hüpe tuleb teha tehnoloogia abil. See on nii Eesti kui ELi majandusele suur võimalus – kliimaneutraalsuse väljakutse toob uued ideed, innovatsiooni, tehnoloogia arengu, uued oskused ja töökohad. Kliimaeesmärke on võimalik saavutada majandusele tulusal moel. See saab olema ka uue komisjoni jaoks üks peamisi prioriteete. Meie ootus on, et toimuks ka oluline planeeringute ja loamenetluste lihtsustamine ning paraneks kapitali kättesaadavus rohetehnoloogiate arendamiseks.
Head kuulajad!
Aastatepikkune töö vähendamaks meie sõltuvust vene elektrisüsteemist, on jõudnud lõpusirgele. Suvel andsime üheskoos Läti ja Leeduga teada, et lahkume vene süsteemist ja sünkroniseerime end Euroopaga 2025. aasta veebruaris. Kõik tegevused selleks on ajakavas. Euroopa poliitiline ja rahaline toetus – 1,2 miljardit eurot Balti riikidele – on sellel teekonnal olnud kriitilise tähtsusega.
Toimiv Euroopa energiaturg on taganud meie energia varustuskindluse ka kriiside korral. Balticconnectori ja Estlink2 parandustööde perioodil nägime ajuti küll kõrgeid energiahindu, kuid mitte hetkekski ohtu varustuskindlusele. Et seda kindlust suurendada, peame jätkama tööd uute energiaühenduste rajamiseks nii Soome kui Lätiga. Eeltöö selleks on tehtud: Eesti-Läti neljas ja Eesti-Soome kolmas elektriühendus on kinnitatud Euroopa investeeringutele kvalifitseeruvate projektide nimekirja. Mida paremini oleme ühendatud, seda kindlamalt saame pakkuda oma tarbijatele ja tööstusele ka taskukohaseid energiahindu.
Rail Baltic on sel aastal muutunud tõeliseks ehitusprojektiks – seniste kohtobjektide kõrval on järjest töösse minemas põhitrassilõigud. Aasta lõpuks on ehituses juba üle 70 km trassist ning pidevalt sõlmitakse uusi ehituslepinguid. Euroopa Liidu eelarvest õnnestus Balti riikidel Rail Balticu ehituseks sel aastal juurde saada 1,2 miljardit eurot. See näitab järjekordselt, et tegemist on ka Euroopa jaoks tähtsa projektiga, mis ehitatakse igal juhul valmis. Kuigi oleme pidanud plaane korrigeerima ning esialgu valmib üks rööpapaar, siis oluline on rongid Tallinnast Varssavisse aastaks 2030 sõitma saada. Raudtee laiendamise tööd jätkuvad pärast seda kuupäeva.
Austatud Riigikogu!
Olen siin täna teie ees kirjeldanud mitmeid suuri väljakutseid, mis meil ühiselt Euroopa Liidus järgnevatel aastatel lahendada tuleb. Samal ajal ELi eelarve – tavapäraselt umbes 1% ELi RKT-st – ei ole sugugi piisav kõigi nimekirjas olevate projektide ja riikide soovide rahastamiseks. Eesti seisab tuleval aastal algavatel ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistel selle eest, et ELi eelarve abil pakutaks võimalikult palju avalikke hüvesid. Hüvesid, mida liikmesriigid – eriti väiksemad – üksi ei suudaks pakkuda.
Meie prioriteediks jääb koos teiste Balti riikidega Rail Balticule jätkuva rahastuse tagamine. Samamoodi piiriüleste energiaühenduste rajamine. Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine. Euroopa kaitsevalmiduse ja -tööstuse toetamine – praegune valmisolek meid ei rahulda, vaja on ühist solidaarset pingutust. Jätkuma peab ka põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine ning ühtekuuluvusvahendite jagunemine viisil, mis toetaks Eesti arengut ning võtaks arvesse Venemaa sõja negatiivseid mõjusid just idapiiri riikide jaoks. Jätkuma peab Ukraina abistamine ning töötame selle nimel, et järgmise eelarveperioodi vältel leiaks aset järgmine Euroopa Liidu laienemine. Ka selleks peab eelarve valmis olema.
Head kuulajad!
Märkimisväärset osa Eesti õigusruumist kujundame me koos teiste liikmesriikidega. ELi õigusloomesse tuleb meil kõigil panustada sama põhjalikult kui riigisisesesse õigusloomesse. Euroopa Liidu otsused ei sünni mustas kastis, vaid ikka meie endi osalusel. See on ametnike ja ministrite põhitöö osa, millest sõltub otseselt Eesti ettevõtjate ja inimeste käekäik. Ja seda tööd tehakse hästi – Eesti on mõjukas ja enda huvisid kaitsev riik.
Tahan tänada Riigikogu, kes on kaasa tulnud ELi läbirääkimiste tempoga ja annab valitsusele seeläbi võimaluse õigel ajal Eesti huvide kaitsmiseks sekkuda. Samuti tõstan esile avalike arutelude kasutamist Euroopa Liidu asjade komisjonis, mis aitab kasvatada Eesti inimeste omatunnet ELi otsuste puhul.
Lõpetuseks – Euroopa tugevus peitub meie ühtsuses ja koostöövõimes. Eelpool kirjeldatud väljakutsete lahendamine sõltub ainult meie enda ühisest tahtest ja otsusekindlusest. Eesti jätkab selle nimel tööd. Soovin siinkohal jõudu ka peatselt ametisse astuvale uuele Euroopa Komisjoni koosseisule ning järgmisele Euroopa Ülemkogu eesistujale Antoni Costale!
Tänan tähelepanu eest!
Foto: Erik Peinar, Riigikogu fotoarhiiv.