Peaminister Kristen Michal pidas 9. detsembril 2025 Riigikogus kõne valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Avaldame peaministri kõne täismahus.
Lugupeetud Riigikogu, austatud saadikud, head kuulajad!
Elame pöördelistel aegadel. Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud pea 4 aastat, kogu selle aja on Eesti koos Euroopaga seisnud ukrainlaste selja taga. Koos otsitakse ja leitakse võimalusi veel tugevamaks toetuseks, et ukrainlased suudaksid sõjaliselt ja majanduslikult vastu pidada. Nii kaua, kui vaja. Olen kindel, et nad suudavad.
Euroopa Liitu kuulumine on meie valik ning toetus sellele on inimeste seas jätkuvalt väga kõrge. See annab turvatunde, toob endaga vaba liikumise ja kauplemise ning võimaldab koos kujundada Euroopa tulevikku.
Alates 2022. aastast on Euroopa palju muutunud. Ühtsemaks, meie piirkonna riikidega samameelsemaks. Ja tugevamaks. Eesti diplomaadid ja poliitikud on selle nimel viimased aastad väsimatult tööd teinud. Aitäh kõigile, kes Eesti huve Euroopas ja laias maailmas esindavad. Teie panus on olnud ülioluline.
Kuid me pole veel kaugeltki seal, kus tahaksime. Eestil on järgnevatel aastatel Euroopas kaks suurt eesmärki – julgeolek ja Euroopa majandusliku konkurentsivõime taastamine. Need eesmärgid on ka omavahel tihedalt seotud. Üks ilma teiseta ei ole võimalik.
Head kuulajad!
Terve eelnev aasta on Euroopa Liidus möödunud julgeoleku tugevdamise tähe all. Juba neljandat aastat seisame silmitsi agressoriga, kes proovib piire muuta jõuga. Nii Euroopa kui Eesti huvides on jätkata reeglitepõhise ja rahvusvahelisel õigusel tugineva maailmakorra toetamist. Korra, mille aluseks on kestlik majandusareng ning demokraatlike väärtuste eest seismine. Selleks, et aidata Ukraina võidule käimasolevas sõjas, on tarvis lisaks pehmele jõule ka tegelikku, käegakatsutavat heidutust. Lühikese ajaga oleme läbinud märkimisväärse teekonna.
Ükski sõda ei kesta igavesti. Eesti eluline huvi on, et Euroopa jätkab sõjalise koostöö tihendamist ja kaitsevõime tõstmist. Hoiab Venemaa vastaseid sanktsioone ja jätkab Ukraina sõjalist ja majanduslikku toetamist. Mul on hea meel, et kaitsevalmidus ja julgeolek on tõusnud Euroopa olulisimateks prioriteetideks. Euroopa Liit loodi rahuprojektina, et läbi majandusliku koostöö siduda kokku II maailmasõja suured vastaspooled Euroopas. See õnnestus. Kuid tänaseks on kõigile selge, et kõige tõsisem julgeolekuoht meile tuleb idapiiri tagant. Meil on vaja sellele ohule vastata üha julgemate tegudega ning lisaks majanduslikule tugevusele investeerida relvadesse ja kaitsevõimesse.
Mis mullu tundus osadele Euroopas veel võimatu, on tänaseks reaalsus. NATOs tegime juunis suured otsused kaitsekulude tõstmiseks. Kaitsekulude kiireks tõstmiseks annavad ka Euroopa Liidu eelarvereeglid nüüd suurema paindlikkuse. 16 liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on seda ka taotlenud. Kokku on lepitud 150 miljardi euro suuruses laenuinstrumendis SAFE, et liikmesriigid saaksid hankida kaitsevarustust ühiselt ja soodsalt. Eesti on esitanud kava sealt vähemalt 2,3 miljardi euro suuruse laenu saamiseks. Euroopa Liidu struktuurivahendeid on nüüd võimalik ümber suunata ka kaitse otstarbeks, mida Eesti valitsus otsustas teha 195 miljoni euro väärtuses. Lisaks sihime toetust uuest Euroopa kaitsetööstusprogrammist esialgse eelarvega 1,5 miljardit eurot veel selleks eelarveperioodiks.
Aga ka vaenlane on aasta jooksul oma panuseid tõstnud. Näeme Läänemere piirkonnas ohtusid seoses varilaevastikuga, droonide ülelende, õhupiiri rikkumisi. Kiiresti on vaja tõsta droonitõrje ja õhukaitse võimekust Eestis ja Euroopas laiemalt. Eesti panustab enda riigieelarvest kaitsesse järgmisel aastal üle 5% meie sisemajanduse kogutoodangust. Peame jätkama tööd selle nimel, et ka piirist kaugemal asuvad riigid mõistaksid idatiiva kaitsevalmiduse olulisust.
Ootame seega Euroopa Liidult tuge ühisrahastusega. Muidugi ei hakka meie kaitsevõime tõstmisel Euroopa Liit asendama NATOt, kuid Euroopa Liit saab näiteks läbi ühishangete aidata koos toota ja hankida kiiremini ning mastaapsemalt. Seisame ju kõik ühistes järjekordades. Juba enne järgmist Euroopa Liidu eelarveperioodi on vaja kaitsesse lisavahendeid nii idapiiri kaitseks kui laiemalt kriitiliste võimelünkade täitmiseks.
Arutan seda Euroopa valitsusjuhtidega järgmisel nädalal Soomes idatiiva liidrite kohtumisel ja Brüsselis Euroopa Ülemkogul. Koos Läänemere riikidega ja teiste Euroopa riikidega oleme tugevamad.
Austatud Riigikogu!
Rahuni Ukrainas peame jõudma vaid õiglastel ja Ukrainale sobivatel tingimustel. Ukraina suveräänsus ei ole kauplemise koht. Ning Euroopa otsustab ja arutab oma asju ise. Euroopal on võimalusi Venemaa survestamiseks, tehtud samme ei maksa alahinnata. Vastupidi. Oleme Euroopa Liidus sel aastal vastu võtnud neli sanktsioonipaketti, hiljuti jõudsime 19. paketini. Töötame juba järgmise kallal. Rõhk on olnud agressori rahavoo kinni keeramisel ehk toornafta, veeldatud maagaasi ja naftagaasi ekspordil. Veelgi enam – hiljuti otsustasid Euroopa Liidu riigid lõpetada täielikult Venemaa gaasi ostmise – LNG 2026. aasta lõpuks ja torugaas 2027. aasta sügiseks. Ootame sama kiiret tegutsemist naftaimpordi lõpetamiseks. Sel suvel kehtestas Euroopa ka täiendavad tollimaksud seni katmata põllumajandustoodetele ja lämmastikupõhistele väetistele.
Meie eestvedamisel piirab Euroopa Liit üha enam varilaevastikku ja neile teenuse osutajaid. Euroopa Liidus on sanktsioonide all üle 550 laeva. See kõik teeb Venemaa elu ja tegevust tuntavalt ebamugavamaks.
Eesti peamine siht veel sel aastal on Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt. Arutame valitsusjuhtidega veel enne jõule, kuidas seda parimal viisil teha. Soovime anda selle raha, vähemalt 90 miljardit järgmise kahe aasta jooksul, laenuna Ukrainale. Laen tuleks tagasi maksta ainult juhul, kui Venemaa korvab sõjakahjud ja Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. Euroopa Komisjon tegi eelmisel nädalal ka ametliku ettepaneku, mida Eesti on soovinud ja oodanud pikalt. Ukraina vastupanu jätkamiseks oleks see samm märgilise tähtsusega. Kohtusin üle-eelmisel nädalal Saksamaa liidukantsler Merziga. Meil on väga hea teineteisemõistmine. Hea on näha, et Saksamaa on Eestiga Ukraina toetamisel, kaitse tugevdamisel ja ka Euroopa majanduse reformimisel väga sarnastel seisukohtadel. Koos Saksamaaga seisame tugevalt Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmise taga.
Sõda võidetakse küll lahinguväljal, aga ka rahaga. Vastupidiselt Vene propagandale, näitavad analüüsid, et ka Venemaa majandusel ei lähe hästi ning edulugudega kelkimine on suuresti bluff. Venemaa ei ole muutnud ühtegi oma algset eesmärki. Ta tahab endiselt kogu Ukrainat ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümber kirjutada. Ja samamoodi ei ole ka meil ühtegi põhjust survet Venemaale nõrgendada. Vastupidi – gaas põhja ja julgust juurde.
Koht, kus Euroopa Liit ei liigu paraku poliitiliselt nii kiiresti kui peaksime, on laienemine. Ukraina on jõuliselt oma riiki reforminud, et kiirendada liitumisprotsessi Euroopa Liiduga. Ka Moldova ning mitmed teised riigid on valinud Euroopa tee. Laienemine on meie geopoliitiline vajadus. Mida suurem on euroopalike väärtuste levik, seda turvalisemas, jõukamas ja inimsõbralikumas maailmas me elame.
Meil tuleb olla järjest valvsam Euroopa Liidu sees toimuvate negatiivsete arengute osas. Keerulises julgeolekuolukorras ei saa me lubada oma meeskonnas omaväravaid. Desinformatsiooni plahvatuslik levik, millele aitab kaasa laialdane platvormide võrgustik ning tehisintellekti hüppeline areng, on pehmelt öeldes problemaatiline. Tuleb pingutada, et oma demokraatiat kaitsta, valenarratiive paljastada ning Venemaa käsilasi takistada.
Head kuulajad!
Peame endalt küsima, millist tuleviku Euroopat me tahame. Kas enesesse kapseldunud ja mineviku hiilgust taganutvat või julgelt arenevat ja jõuliselt oma huvisid kaitsvat kontinenti? Me näeme, et globaalne konkurents üha kasvab. Kaubandust iseloomustab üha tugevam agressiivsus. Me peame küsima, mida saame Euroopas teha, et olla läbimurdetehnoloogiates esimesed. Peame kiiremini pürgima strateegilise autonoomia poole nii julgeolekus, kriitilistes majandussektorites kui ka arvutusvõimsuste tagamisel. Tagama endale sobivad tarneahelad maailmaturul ning tuginema vabakaubandusele, eriti meile sõbralike riikidega, seal, kus meie enda eeldused nõrgemad on.
Oleme mitmest globaalsest konkurendist maha jäänud investeeringute mahu osas, eriti uutesse teadusmahukatesse valdkondadesse. ELi osakaal maailma tehisintellekti arvutusvõimsuses on alla 5 %, samas kui USA-l on see 75 % ja Hiinal 15 %. Meie kapitaliturud on liialt killustunud. Peame jalad kõhu alt välja võtma ja veniva trendi ümber pöörama. Kasutama eeliseid, mida ühisturg meile annab. Meie otsused peavad suunama investeeringuid Euroopa majandusse, toetama tööstusbaasi tugevdamist, vähendama sõltuvusi kolmandatest riikidest ning tagama õiglasema konkurentsikeskkonna meie ettevõtjatele.
Teiseks väljakutseks Euroopa majandusele on põhjendamatu bürokraatia, mis takistab äritegevust ning pidurdab majanduskasvu. Olen kutsunud kokku majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja, mille ettepanekute alusel oleme alustanud radikaalset ebavajalike nõuete vähendamist ja lihtsustamist. Ettevõtjad on teinud ligikaudu 700 ettepanekut. Neist üle 320 oleme valitsuses juba ka heaks kiitnud. Need nõuded kaovad. 50 ettepanekut on tänaseks ellu viidud. Ka teie roll Eesti elu lihtsamaks tegemisel on oluline, sest paljude nõuete kaotamine eeldab seaduste muutmist. Koos ministrite poolt tehtud ettepanekutega oleme alates aprillist uue valitsuse koosseisuga teinud otsused üle 500 nõude kaotamiseks. Regulatsioonide ja halduskoormuse leevendamine on üks peamisi meie ettevõtjate ootusi valitsusele.
Eesti on olnud ka EL-i õiguse lihtsustamise aktiivne eestkõneleja, seda nii ettepanekute esitamisel kui menetlemisel. Oleme toonud aruteludesse oma digiriigi ja reaalajamajanduse kogemuse. Näidanud, kuidas nutikas andmekasutus ja automaatne aruandlus võivad vähendada ettevõtete halduskoormust.
Üle 60 Eesti ettevõtjate ettepaneku puudutab Euroopa Liidu õigusaktide lihtsustamist. Oleme nende elluviimist arutanud ka volinik Valdis Dombrovskisega. Euroopa Komisjon on käivitanud lihtsustamisprogrammi, praeguseks on esitatud seitse lihtsustamise koondettepanekut.
On väga tähtis, et siseturul valitseksid ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused ja oleks lihtne oma tooteid arendada ja teenuseid piiriüleselt pakkuda. Eesti veab lähiaastatel edasi ka digivaldkonna arenguid, pidades oluliseks tehisintellekti kasutamist, digiteenuste arendamist, ning küberturvalisuse tähtsustamist.
Veebruaris arutan Euroopa liidritega, kuidas Euroopa konkurentsivõimet tõsta. Näen Eestile selles arutelus nelja suurt eesmärki. Läbimurdetehnoloogiad ja tehisintellekti kasutuselevõtt. Digitaalsed lahendused. Õiguskeskkonna oluline lihtsustamine. Ja paremini toimiv siseturg, ennekõike teenuste ja kapitali ühine turg.
Lugupeetud Riigikogu!
Ka kliimaeesmärgid on osa meie konkurentsivõimest. Eestis väljendub heitmete vähendamise otsene kasu energiajulgeolekus. Sõltumatuses Vene gaasist ja naftast, uutest töökohtadest rohetehnoloogia sektoris ning puhtamas õhus ja keskkonnas, mille jätame oma lastele.
Eesti on juba praegu koduks mitmele edukale rohetehnoloogia ettevõttele. Näiteks on Skeleton Technologies üks maailma juhtivaid superkondensaatorite ja energiasalvestuslahenduste arendajaid. Samuti seotakse NEO Performance Materials’i Narva magnetitehases kokku puhas tootmine, taastuvenergia ning kõrgtehnoloogiline innovatsioon. Häid näiteid on veelgi.
Kliimamuutustega ei saa aga võidelda paberil ülevalt alla korraldusi jagades, arvestada tuleb kohapealsete oludega. Nii toetab Eesti küll Euroopa liikumist 90% heitmete vähendamise suunas aastaks 2040 võrreldes aastaga 1990, kuid selle saavutamiseks tuleb luua sobivad tingimused. Samuti soovime leevendada varem tehtud otsuste rakendamisel ilmnenud negatiivseid mõjusid. Pean siin silmas nii maakasutusega seonduvat kui ka heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2, mille rakendamine lükati küll aasta võrra edasi, kuid kus täiendavad muudatused on vajalikud.
Head kuulajad!
Aastatepikkune töö meie sõltuvuse vähendamiseks Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist on jõudnud finišisse. 2025. a veebruaris viisime edukalt lõpuni ligi 15 aastat kestnud protsessi Eesti ja kogu Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa võrkudega. Euroopa Liidust saime projektile ligi 1,2 miljardit eurot toetust. See oli ajalooline saavutus ja sümboolne samm, mis lõpetas meie energiasõltuvuse idast ja sidus meid tugevalt ja pöördumatult Euroopaga.
Toimiv Euroopa energiaturg on taganud meile energia varustuskindluse. Et seda kindlust suurendada, jätkame tööd uute energiaühenduste rajamiseks nii Soome kui Lätiga. Tähtis on Euroopa toel lõpuni viia ka nii keskkonna kui julgeoleku seisukohalt äärmiselt oluline üle-Euroopaline transpordiprojekt Rail Baltic.
Lugupeetud Riigikogu!
Arutasime eelmisel nädalal valitsuses Euroopa Komisjoni ettepanekuid uue Euroopa Liidu eelarveperioodi kohta ja saatsime seisukohad ka teile arutamiseks. On hea meel nentida, et Eesti töö Komisjoni veenmisel on kandnud vilja.
Liikmesriikidele läbirääkimiseks esitatud eelarve on kasvanud ligi kahe triljoni euroni ja suunab oluliselt rohkem ühisraha meile olulistele valdkondadele. Muuhulgas suureneks kahekordselt piiriüleste transpordiühenduste toetamine, millest sõltub Rail Balticu lõpuni ehitamine. Kaitsevaldkond, mida siiani on eelarvest vaid marginaalselt toetatud, saaks rõõmustada viiekordse eelarvekasvu üle 131 miljardi euroni. Ukraina toetamiseks läbi Ukraina rahastu on reserveeritud 100 miljardit eurot. Innovatsioonis aitab plaanitav konkurentsivõime fond kaasa investeerimisvajaduste katmisele kogu toote elutsükli jooksul. See kõik on muidugi alles ettepanek. Ees ootab enam kui aasta keerulisi läbirääkimisi.
Euroopa Komisjon on Eestile pakkunud riigiplaani rahastamiseks 6,5 miljardit eurot. See on märkimisväärne summa, mis aitaks kaasa investeeringu- ja reformivajaduste rakendamisele Eesti eesmärkidest lähtuvalt. Samuti võimaldaks see katta vajadusi nii põllumajandustoetuste kui sisejulgeoleku osas. Vähemolulised ei ole meile ka transpordi- ja energiaühendused ning ühenduste vastupidamisvõime tagamine. Oleme märkimisväärselt suurendanud kaitsekulusid ja meie majandused on julgeolekuolukorra tõttu suurema surve all. EL eelarve saab ja peab leevendama geopoliitilise kriisi tõttu idapoolsetele piiririikidele osaks saanud negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Austatud kuulajad!
Tervikpildis pole meil palju aega, vajame täna toimivaid lahendusi. Eesti peab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ergutama ning eelistama läbimõeldud, kuid kiireid otsuseid. Praeguses julgeolekusituatsioonis on eriti oluline usk ühtsuse jõusse ning paremasse homsesse. Tänan siinjuures ka Riigikogu ning eriti Euroopa Liidu asjade komisjoni väga hea koostöö eest selles tempokas otsustusprotsessis.
Meil on vaja, et Euroopa Liidu toimimine oleks senisest paremini selgitatud. Otsida tuleb konsensust Euroopa tulevikule, mis arvestaks kontinendi elanike soove ning suurendaks meie ühist heaolu. See aitab kasvatada ka omatunnet Liidu ühisotsuste suhtes, kus meiegi mõjuka otsustajana laua taga oleme. Eesti huvides on olla tihedalt Euroopaga lõimunud ja tugevdada Euroopa Liidu aluseks olevate vabaduste reaalset jõustamist. Eelkõige peame aga investeerima kriisikindlusesse ning valdkondadesse, mis tagavad majandusliku edu ka tulevikuks.
Tänan tähelepanu eest!
Foto: Jürgen Randma, Stenbocki Maja.