Peaminister Kristen Michal pidas 11. märtsil 2025 Riigikogus ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest (sh andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas). Avaldame peaministri kõne täismahus.
Austatud Riigikogu juhataja ja Riigikogu liikmed!
Annan teile ülevaate strateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidest. Tänases maailmas, kus poliitilised hoovused on ettearvamatud ja tormilised, on selge siht olulisem kui kunagi varem. Meie sihiks on kõrge lisandväärtusega majandus, kaitstud ning turvaline Eesti ja tõhus riigivalitsemine.
Alustades majandusest, näeme valguskiirt mitte ainult tärkavas kevades, vaid ka viimastes näitajates. Eesti majandus liigub õiges suunas. Majanduslangus sai eelmise aasta neljandas kvartalis läbi.
1,2 protsendine majanduskasv näitab, et kahanemise asemel taas kasvame. Seda näitavad ka teised olulised majandusnäitajad.
Eesti kaupade eksport kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga 6 protsenti. Kõige rõõmustavam on, et Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 9 protsenti. Teenuste eksport, majanduse stabiilne mootor, kasvas mullu neljandas kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6 protsenti.
Eelmine aasta tõi lisaks paremale majanduskliimale ka inimeste heaolu suurenemise. Keskmine brutopension kasvas tervelt 11 protsenti. Sellega tõusis keskmine vanaduspensioni suhe keskmisesse palka läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 49 protsendini. See pole lihtsalt number, vaid reaalne vahe, mida tunnevad meie vanemad ja vanavanemad oma igapäevaelus. Keskmine brutokuupalk kerkis 8 protsenti. Maksujärgne palgatulu kasvas aasta lõikes 4,2 protsenti, ületades hinnatõusu, mis oli 3,5 protsenti. See on praeguste majandusolude taustal hea saavutus.
Kokkuvõttes euribor langeb, pensionid ja palgad kasvavad ning see peegeldub ka valiku arvamuse seireuuringust, kus 69 protsenti vastajatest ütleb, et elab hästi või saab hakkama.
Me peame olema valvsad, et mitte lasta majanduskasvu uutel koormistel ära süüa. Olen veendunud, et maagaasi ja kütuse süsinikumaks tuleks Euroopa Liidus paar aastat edasi lükata. See vähendab oluliselt koormust Eesti inimestele ja ettevõtetele. Arutame seda ettepanekut lähiajal majanduskabinetis.
Head kuulajad!
Selleks, et kindlus pöörduks kasvuks, käivitasime sügisel valitsuses uue formaadi – majanduskabineti. Oleme seal valitsusalade lõikes arutanud samme, mida astuda, et aidata majandus kasvule. Alates planeeringute lihtsustamisest, oskustööjõu tagamisest, kapitali kättesaadavusest ettevõtetele, digitaalsetest lahendustest, innovatsiooniks ja tehnoloogiate testimiseks vajaliku eksperimenteerimise õigusraamistiku loomisest kuni eksporditoetuse ja andmemajanduse lihtsustamiseni.
Aga nii majanduse kui julgeoleku üheks aluseks on energeetika. Miks me oleme täna siin, kus kallis fossiilenergia tõstab meie igaühe elektriarveid? Sellepärast, et 10 aastat tagasi jäeti taastuvenergia otsused tegemata. Toonane majandusminister Parts uskus põlevkivienergiasse, kuigi oli näha et põhjanaabrite suund oli odaval taastuvenergial. Ka meie eesmärk on odav, puhas, stabiilne ja mitmekesine energiaportfell. Oleme edukalt lõpule viinud ühinemise Lääne-Euroopa sagedusalaga. Oleme tõestanud, et suudame iseseisvalt oma elektrisüsteemi hallata ja tagada varustuskindlus. Usun, et paljud tundsid 7ndal veebruaril magusvõidukat tunnet, et saime sünkroniseerimisega edukalt hakkama. Selle taga oli põhjalik ja täpne planeerimine, aukartust äratav koostöö eri riikide, elektrikute, võrguettevõtete, ametnike, poliitikute ja paljude teiste vahel. Sarnaselt Niina Petrõkinaga, kes oli nädal varem kuldmedali väärilist kava sooritades mõelnud ennekõike liigutuste korrektsusele, mitte punktidele. Aitäh kõigile asjaosalistele!
Meie plaan on, et taastuvelekter, tuumaenergeetika, uued juhitavad võimsuses, salvestustehnoloogiad. Lisaks kaasajastatud elektri- ja gaasivõrgud, mis kindlustavad energiajulgeoleku ja kättesaadavuse igas olukorras, olgu selleks siis torm, raske lumi, vigastatud liinid või küberrünnakud.
Ilma puhta, kättesaadava ja taskukohase energiata on ettevõtjatel uute turgude leidmine kaunis keeruline.
Valitsuses otsustatud riigimaadele rajatavad tuuleenergeetika eelisarendusalad on oluline samm taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks. Tänaseks on RMK koostöös Maa- ja Ruumiametiga viinud läbi enampakkumised nende maade kasutamiseks. 21-st välja pakutud alast 17-l sõlmitakse arendajatega lepingud.
Eelmisel nädala avaldatud uuring näitas, et toetus taastuvenergia arendamisele on valijate hulgas väga suur. Samas on poliitikuid, kes tuuleparkide rajamise on viinud poliitiliseks vastuseisuks. Sellises olukorras ei tohi inimesed, kes tahaksid ausalt ja päriselt diskuteerida, oma murega poliitilse vastuseisu varju jääda.
SALKga küsitluse järgi suhtub 65 protsenti Eesti inimestest positiivselt taastuvenergia arendamisse. Peaaegu pooled (46%) oleksid nõus tuulikutega enda kodu või suvila läheduses 3 kilomeetri raadiuses. Loomulikult ei tähenda see seda, et igasse hoovi tuleb püsti panna tuulik. Kohalikud omavalitsused näitavad siin head tööd – nad teavad, kus saab olla tuulikuid tihedamalt ja kuhu pole mõtet paari tuulikut rajada. Nii täidame meie taastuvenergia eesmärke ja loome võimalikult vähe häiringuid.
Taastuvenergia toob madalama elektrihinna ja aitab täita kliimaneutraalsuse eesmärki. Töötame selle nimel, et lähitulevikus saaks biogaasist ning kaugemas tulevikus puhtast vesinikust tõsiseltvõetavad kohalikud mittefossiilsed energiaallikad. Biogaasijaamade arendamine on läinud nii hästi, et just hiljuti otsustasime valitsuse poolt biogaasijaamade rajamise toetuse mahtu suurendada. Vähetähtis pole seegi, et teeme selles vallas maailma tasemel teadust.
Head kuulajad!
Endiselt väga turbulentses maailmas on julgeolek meie iseseisvuse vundament. 88 protsenti Eesti elanikest tunneb viimase uuringu järgi ennast koduriigis turvaliselt, ja nii see peab ka jääma. Selle nimel töötame iga päev, et kindlustunne püsiks ja tõuseks.
Tänases olukorras on Eesti valitsuse esmane ülesanne tagada kiiremas korras NATO kaitseplaanidele vastavate sõjaliste võimete väljaarendamine. See tähendab, et Eesti kaitsekulud tõusevad 5 protsendini SKPst väga kiiresti. Kas järgmisel või ülejärgmise aastal. Olenevalt sellest, kui kiiresti on võimalik tehnikat ja moona hankida ning Eestisse kohale tuua. Julgeolek ei ole kulu, vaid investeering meie tuleviku põlvkondade nimel.
Ka meie liitlased peavad oluliselt rohkem panustama oma julgeolekusse ja kollektiivkaitsesse. Euroopa julgeolekuarhitektuur on eurooplaste kujundada. Karmist eelarvereeglist vabastatud kaitseinvesteeringud võimaldavad Euroopa Liidu liikmesriikidel suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulusid. Ainult nii saame öelda, et me ei muuda kurssi ja üheskoos oleme tugevad.
Aga see on ka sõnum, et Eesti kaitseb end igal juhul ja kõikide ohtude eest. Eesti on parim koht, kus elada – siin saab unistada, luua ja investeerida.
Euroopas ja Eestis peame tugevdama oma kaitsetööstust. Riik investeerib Eesti kaitsetööstusesse 100 miljonit eurot, millele lisavad oma osa erainvestorid.
Eestis on tugeva kogukonnaga tehnoloogiasektor, koos rahvusliku kapitaliga, saab kaitsetööstust arendada ja selle lisandväärtust tõsta. 2024. aasta majanduskasvus oli suur osa teenuste sektoril, sealhulgas suurtel edukatel IT-ettevõtetel, kes kunagi olid väiksed iduettevõtted. Samasugune areng on võimalik kaitsetööstuses – olla esmalt uus ja väike Eesti idusektori lipulaev, millest kasvab välja maailmas edukas ettevõte.
Kaitsetööstusettevõtete tooteid läheb vaja nii kaitsevaldkonnas kui ka tavaelus. Näiteks: põllumajanduses, transpordis, hariduses ja meditsiinis. Ajalukku vaadates on kaitsetööstus alati innovatsiooni vedur olnud – olgu selleks siis GPS, termokaamerad või 3D printimine.
Samas on Eestis ka vastupidiseid näiteid. Näiteks mobiilne droonijaamaga seiresüsteem Eesti idufirmalt, oli algselt mõeldud piirivalvele ja rahvusparkide turvamiseks, aga nüüd on saanud uue riigikaitselise rolli. Analüütikute hinnangul kaitsetööstus ja nutikad Eesti inimesed viivad Eesti majanduse uuele kasvulainele.
Kaitsetööstuse arengu soodustamiseks loome kaitsetööstuspargi, eesmärgiks on seal tööstuslikku tootmisesse jõuda juba 2026. aastal. Ämari minitööstuspargis loodame hakata tootma juba käesoleva aasta keskpaigas.
Oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25 protsenti oma SKPst. See on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas. Tahame üha enam Ukrainat abistada Eesti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toodanguga.
Valitsus on põhimõtteliselt otsustanud toetada Eestisse lõhkeainetehase rajamist ning oleme leidnud vahendid, et tellida lõhkeainetehase tehniline projekt. Eestil, kui sõjalise lõhkeaine tootmise asukohamaal, on selgeid eeliseid rahvusvahelises konkurentsis.
See on muuhulgas investeering meie majandusse, kaitsevõimesse, kuid laiemalt otsene abi Ukrainale, kes sõdib Euroopa ja meie vabaduse eest.
Mäletate, kui meile tuletati 90ndatel meelde, et meie riik on meie kõigi ja igaühe asi eraldi? Täna ei ole vaja meelde tuletada, kellele Eesti riik kuulub. Viimased uuringud näitavad, et Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel olnud püsivalt kõrge, üle 80 protsendi. Sõltuvalt oma rollist riigikaitses on kaitsetegevuses valmis osalema 61 protsenti elanikkonnast. Aga meil on lisaks ka neid, kes vabatahtlikuna tegutsevad päästjana, merepäästjana, abipolitseinikuna, häirekeskuses. Sest Eesti on meie igaühe oma.
Hea kuulaja,
Riik peab usaldama oma inimesi ja ka vastupidi. Riiki usaldavad kergemini need, kes teavad, et riik ongi tema oma ja tahab riigi arengule kaasa aidata.
Maailma võrdluses on Eesti riigivalitsemine paindlik ja tõhus. Maailmapanga hea valitsemise indeksi kohaselt oleme „Eesti 2035“-s seatud eesmärgi saavutanud.
Eesti e-teenused on maailmas esirinnas. Avalike digiteenustega rahulolu on suur – 83 protsenti – ning sellega oleme OECD riikidest teisel kohal.
Aga eelnev ei tähenda, et me istume käed rüpes. Me soovime muutuda veelgi tõhusamaks ja juba riigi kogutud andmed panna avalike teenuste nimel tööle.
Me soovime, et eesti keel oleks väärikalt esindatud globaalsetes tehisintellekti lahendustes. Sama oluline on toetada kohalikke keele- ja tehisintellektitehnoloogiaid. Eesti keele ja kultuuri püsimine on meie jaoks strateegiline küsimus. Kui suured keeletehnoloogia mudelid ei mõista eesti keelt, kasvab oht, et eestlased hakkavad eelistama ingliskeelseid lahendusi. Me ei saa lubada, et meie keel jääb tehisaru ajastul tagaplaanile. Samas tuleb keeleandmete jagamisel järgida ka selgeid põhimõtteid. Me ei saa vaid sõltuda kellestki teisest. Me ei saa kokkulepeteta ära anda oma väärtuslikku keelevara ja jätta kaitseta Eesti ettevõtete huvid. Seetõttu töötame välja selged tingimused, kuidas ning millistel alustel saavad suured tehnoloogiaettevõtted eesti keelt oma mudelites kasutada. Tark on siin kuulata tõelisi eksperte ja õnneks neid tehisintellekti ja andmete teemal Eestis jagub.
Bürokraatiat on Eestis liiga palju. Kui ettevõtja peab suure osa oma ajast veetma aruandeid täites, jääb tema põhitöö tegemata ja edu saavutamata. Võrdluseks sportlane jääb täiesti kindlalt medalita, kui võistlemise asemel keskendub jalanõude paelte sidumisele.
Me muudame aruandluse ettevõtete jaoks automaatseks ja andmepõhiseks. Ettevõtja peab saama keskenduda sellele, mida ta kõige paremini oskab – olgu see toote loomine, teenuse pakkumine või innovatsioon –, nii saab kogu majandus jõudu juurde. Meie eesmärk on muuta bürokraatia taganttuuleks, mis kannab ettevõtjaid edasi, mitte kiviks, mille otsa nad koperdavad.
Peame lisaks aruannete digitaliseerimisele vaatama üle, kas kõiki neid aruandeid on ikka vaja. Kas vaja on kõiki järelevalvetoiminguid ja kontrolle nende nõuete täitmiseks. Kutsun lähiajal kokku ettevõtjate nõukoja, kellele on mul väga lihtne soov. Teha konkreetsed ettepanekud, kuidas saame Eestis bürokraatiat – aruandeid, nõudeid, järelevalvet vähendada ja riigi paremini toimima panna.
Eraldi teema on palju arutatud kestlikkuse aruandlus. See pole parim viis muuta ettevõtete tegevus kliimasõbralikumaks. Euroopa Komisjoni üle-eelmisel nädalal avaldatud ettepanekud kestlikkuse aruandluse vähendamiseks on samm õiges suunas. Eesti jaoks tähendab see, et aruandluskohustus jääb mitmesaja ettevõtte asemel ligikaudu 25 ettevõttele. Kolm neljast varem nõutud andmeväljast kaob ning kaob ka kõige keerulisem osa aruandlusest – anda ülevaade kogu oma tarneahela jalajäljest.
Leian siiski, et peaksime minema Euroopas veel kaugemale ja muutma kestlikkuse aruandluse praegusel kujul vabatahtlikuks. On ettevõtteid, kellele kliimasõbralikkus on konkurentsieelis ja tahavad aruandlusega jätkata. Kuid need, kes eeliseid veel ei näe, saavad aruandluseks vajalikud ressursid suunata mujale. Seda muudatust ei saa teha Eesti üksi, nõus peab olema kvalifitseeritud enamus Euroopa Liidu riike ja Euroopa Parlament. Lähiajal arutame Eesti seisukohti sel teemal valitsuses.
Austatud Riigikogu!
Minu kõne hõlmab ka iga-aastast teadus- ja arendustegevuse ülevaadet. Tõin juba enne näiteid, kuidas teadlaste ja ettevõtete koostöös on arendatud autonoomseid droonilahendusi, mida saab kasutada nii meie kaitsevõime tugevdamiseks kui ka päästetöödel.
Tootlikkuse kasvu ja majanduse uue hingamise allikas peitub suuremas investeerimises teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Eesti edusamme peegeldab tõusmine Euroopa tugevate innovaatorriikide sekka.
2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli järgi oleme tõusnud Euroopa liikmesriikide hulgas 11. kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. See tähendab, et Eesti innovatsioonitulemused ületavad Euroopa keskmist. Selleks et jõuda innovatsiooniliidritega – Taani, Rootsi, Soome ja Madalmaadega, ühte liigasse peame rohkem tegema teadust, millest on kasu ühiskonnal ja majandusel.
Läbimurdelised ideed ja tehnoloogilised lahendused tekivad ikkagi tänu haritud ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõule. Oleme majanduskabinetis käivitanud arutelu, kuidas tagada meile väga vajalik tööjõud. Otsused tulevad läbimõeldult, koostöös teadlaste ning ekspertidega mõjusid kaaludes. Me ei taha olla ega ole odava tööjõu riik. Meie ettevõtted on väljumas allhanke kitsast nišist ja arendavad aasta-aastalt enam oma tooteid ja teenuseid.
Hariduses oleme teinud mitu olulist otsust, mis aitavad tööjõu olukorda parandada. Esmalt üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele. Teiseks õppimiskohustuse pikendamine. Kolmandaks kutsehariduse reform.
Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad – 702 miljonit eurot, millest 60 protsenti moodustab ettevõtete osa. Ettevõtete kulutused on kuue aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal oli 2023. aastal 1,08 protsenti SKPst.
Ettevõtted on tublisti edenenud teadus- ja arendustöötajate värbamises. Kui veel 2017. aastal töötas ettevõtetes 2100 teadus- ja arendustöötajat, siis 2023. aastaks oli see arv enam kui kahekordistunud. Seda hoogsat arengut aitab tagant tõugata 2024. aasta suve lõpul esmakordselt avanenud toetus, mis kompenseerib ettevõtetele osaliselt teadus- ja arendustöötajate palkamise tööjõukulud.
Teadus peab olema kasulik ühiskonnale, kasulik majandusele. Rahastamine peab soosima suuremal määral rakenduslikku teadust ja patentide loomist. Rakendusuuringute programmi kaudu toetame droonide avastus- ja tõrjesüsteemi arendust, tehisintellekti põhist kompuutertomograafia piltide analüüsimist, mereliikluse jälgimise süsteemi, andmemajandust.
Innovatsiooni abil muudame ka avalikku sektorit kriisikindlamaks ja tõhusamaks ning katsetame mitmeid ühiskonnale olulisi algatusi. Olgu selleks kiire ohuteavitust, mis liiguks hetkega saajasse nutitelefoni ja annaks suurest ohust märku nii heli, valguse kui ka vibratsiooniga. Või andmete ja tehisintellekti abil vähiravi muutmine või hoonete energiatõhususe hindamine.
Lõpetuseks!
Mina usun meie inimestesse ja meie ettevõtetesse. Vabade kodanike 21. sajandi riik usaldab oma inimest. Meie riik areneb, sest kõik annavad oma osa. Inimeste ja ettevõtete tegutsemiseks on vaja usku endasse, minimaalselt piiranguid ja maksimaalselt vabadust – hirmutatud puurilind ei õpi lendama. Usaldame oma riiki ja inimesi ning loome üheskoos parema Eesti.
Aitäh!
Foto