Peaminister Kallas kutsus oma kõnes kõiki demokraatlikke ühiskondi kasutama oma moraalset kompassi. „Kreml peab tundma, et nad on isoleeritud,“ rõhutas ta. „Me oleme näinud tohutuid ja ajaloolisi pöördeid. Seda ka siin, Saksamaal. Kuid seni, kuni Venemaa agressiooni ei peatata, ei ole me piisavalt ära teinud,“ rõhutas Kallas.
Peaminister Kallas meenutas, kuidas käis üheteistaastasena 1988. aastal perega nii lähedale Brandenburgi väravale kui võimalik, Berliini müüri vaatamas. “Mäletan eredalt isa sõnu: “Lapsed, hingake sügavalt sisse – see on vabaduse õhk, mis tuleb teiselt poolt.” Kui me teeme kõik Ukraina aitamiseks, ei ole enam üheteistaastaseid, kelle jaoks vabaduse õhk on midagi, mida nad saavad kogeda vaid kaugusest,” ütles Kallas.
Kallas toonitas, et ta mõistab raskeid valikuid, millega demokraatlike riikide juhid silmitsi seisavad. Kasvav inflatsioon – eriti energiahinna tõus – võib tähendada, et kodused majandusraskused varjutavad ukrainlaste kannatused. „Gaas võib olla kallis, kuid vabadus on hindamatu. See on iga valitsuse otsustada, kui suurt koormat tema rahvas on valmis kandma. Kuid sama vajalik on, et me edastaksime sõnumi oma rahvale – see, mis on täna meie naabri probleem, on homme meie probleem. Me kõik oleme ohus, kui meie naabri maja põleb,“ selgitas ta.
Peaminister Kallase sõnul kaitsevad ukrainlased tohutu jõu ja vaprusega enda ehitatud vabadust olukorras, kus Kreml ja Putin on oma avaldustes selgelt öelnud, et nende eesmärk on pühkida Ukraina maailmakaardilt. „Ajalugu loeb. Kuigi Nõukogude Liit lagunes, ei muutunud selle imperialistlik ideoloogia kunagi,“ märkis Kallas.
Peaminister Kallase sõnul näeme Venemaad vaadates vaid pimedust – hirm hoiab seda ühiskonda koos. „Me näeme tuhandeid põgenemas türannia eest. Me teame seda hirmu. Hirmu salapolitsei ees, kes võtab keset ööd inimesi kinni ja arreteerib neid plakatite eest, hirmu pideva usaldamatuse ees, hirmu enda arvamuse väljendamise ees, hirmu nende jõhkrate tegude ees, mis võivad järgneda. Teise maailmasõja ajal põgenes sama türannia eest kümneid tuhandeid eestlasi,“ sõnas Kallas.
Ka varasemad Putini sõjad Tšetšeenias, Gruusias, Donbassis ja Krimmis ilmestavad, miks Venemaa ei tohi sõda Ukrainas võita ning miks ei tohi Moskval ei tohi lubada teeselda, et ta on selle tegevuse käigus midagi saavutanud. „Putini strateegilised eesmärgid ei ole muutunud. Kannatused ja häving Ukrainas ei ole veel kaugeltki möödas. Nagu ütleb Denõs Šmõhal, kui Venemaa lõpetab võitlemise, siis saabub rahu, aga kui Ukraina lõpetab võitlemise, lakkab Ukraina olemast,“ rõhutas Kallas oma kõnes.
„Õige tasakaalu saavutamine poliitilise juhtimise abil on arusaadavalt mõistetavalt üks suurimaid väljakutseid demokraatia ja meie vabaduse jaoks täna. Kui see sõda kaotataks, siis ei kaotaks seda mitte Ukraina, vaid meie.“
Oleme Eesti peaministri sõnul jõudnud hetke, kus meil peab olema julgust öelda, et Ukraina võidab selle sõja ja peame vastavalt tegutsema. „Peame jätkama Ukraina vabadusvõitluse toetamist, suurendades samal ajal survet agressori vastu täiendavate sanktsioonide ning poliitilise ja majandusliku isolatsiooniga,“ ütles Kallas.