Tallinna aina süvenevate ummikute kulu on meeletu. Esiteks ja peamiselt, iga inimese enda frustratsioon: mida ma siin ometi seisan?Kõik selle saanuks ära hoida, kui linna juhitaks mitte omast tarkusest Maardust ja Lasnamäelt, vaid liikuvusekspertide nõu kuulates ning maksumaksja rahaga targalt ringi käes. Tsiteerides legendaarset Tartu linnaarhitekti Arnold Matteust, siis ükskõik kuhu ja mida vaatad, valitseb päälinnas „korralagedus, korralagedus, korralagedus.“ Kõlvart juhib linna ja linn on nagu mõni kaoses Vene küla.
Ühistransport üle vallapiiride
Kui igaüks kokku liidab, mitu tundi töö või vaba aega on ta kaotanud Tallinna liikluskorralduse pärast, saaks inimesed nüüd vist juba kahekohalise arvu tunde kokku. Muuseas, nii raisatud tundide põhjal on tavaline arvutada ka ummikute majanduslik kahju ühiskonnale.
Tallinna ummikud kaovad, kui linn rajab ühistransporti linlastele ning mujalt linna saabujatele. Meil on teadmised ja uuringud olemas, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kandikul toodud soovitused, kuidas rajada Harjumaal ühtne transpordivõrk. Linn keeldub, sest nagu ikka, on riik või naabervallad süüdi Tallinna hädades.
Kõlvarti arvates on takistuseks ka see, et linna tulevad autod naabervaldadest. See ongi põhjus, miks on vaja seda kiiremini rajada ühistransporti. Helsingi ja Stockholm on seda teinud, elanikkonnad kasvavad, tööle tullakse mujalt – ja autostumine väheneb aasta-aastalt.
Vanasadama trammitööde eest tulnuks see rajada Pronksi ja Jõe tänava kaudu Vanasadamasse, mis andnuks võimaluse rajada trammitee järgmiseks ka Liivalaiale, kui linnavalitsuse soov on autoummikute vähenemine linnas. Kuulu järgi ei peetud aga Jõe ja Pronksi tänavatele trammitee ehitamist võimalikuks: see oleks liiga palju ummikuid tekitanud.
Võib-olla. Siis oleks see praegune vaev linnas olnud vähemasti midagi väärt: pikk sirge trammitee, mis sõidab kiirelt seal, kus inimesed elavad ja töötavad, kuni Kristiineni välja, saaks Tartu ja Pärnu maanteel ümber istudagi. Praegune marsruut ei tõsta inimesi autoroolist ühistransporti, autostumine ja ummikud süvenevad. Hea võrdlus on Helsingi, mille eelarve on neli-viis korda Tallinnast suurem, aga investeeringud ühistransporti on 10 korda suuremad. Hõimuvellede uued trammiliinid 4, 7 ja 9 on pikad sirged (ehk neid on odav rajada) ning kasulikud linna autostumise langetamiseks.
Mida pidanuks teisiti tegema?
Vanasadama trammitöödega saanuks teha kõike teisiti: kus on toimiv ajutine liikluskorraldus, kus on kommunikatsioon, kus on inimestele autosõidule alternatiivide pakkumine? Miks mitte ajutisedki pargi ja reisi? Miks pole markeeritud eraldi ajutisi kõnniteid ja eraldi rattateid näiteks lastele põhitrajektooridel kesklinna koolidesse? Sellised trajektoorid andnuks ka elulootust ehitustsooni kohvikutele ja poodidele, mis nüüd linna suutmatuse pärast pankrotiga riskivad. Seda traagilisem on see äridele, et Gonsiori tänavas või Laikmaal on juba mingeid rattateid olemas. Kes aga julgeks oma last rattaga kesklinnas saata last kohvikusse või kooli rattaga?
Raisatud kriis ja raisatud võimalused
Liiklus on kriisis. Seda kriisi oli ette näha, miks küll siis kriisi ära ei kasutatud? Kui kunagi peaks olema linnas võimalus teha midagi tehnoloogiaettevõtetega, siis praegu saanuks inimestele pakkuda küll ratta, tõukeratta või isegi kastirattateenust. Et vähendada liikluskoormust nendegi võrra, kelle liikumised jäävad alla 6 km piiresse ehk kes saaks rattaga tööle ja kooli 15-30 minutiga.
Teie, hea lugeja, võib-olla ei taha sõita rattaga, teie ees järgmised kaks autot aga ehk saaks: üks viib last kahe kilomeetri taha ujulasse, teine on autoroolis (mitte ratta seljas) kuller piima ja müsliga.Ratas pole võluvits, rattaga võib meie väikses linnas sõita teiste Põhjala linnade eeskujul 10-60% elanikest, enamus neist võiks olla alustuseks lapsed. Ligi kolmveerand kopenhaagenlastest sõidavad rattaga, veerand kahe ja enama lastega peredest sõidab kastirattaga ning inimesed käivad naabervaldadest rattaga tööle nii Kopenhaagenis, Stockholmis kui mujal Põhjamaades.
Äsja liitusid kümmekond ettevõtet jõud MTÜ Elav Tänav projektis „Minu (teine) auto on (kasti)ratas“, kus mitmed suured ja rahvusvahelised firmad annavad oma töötajatele võimaluse proovida kuidas (kasti)rattaga linnas sõita on.Martin Villig, kes sõidab linnas kastirattaga, rääkis äsja Terevisioonis, kuidas ta Kadriorust kesklinna poole sõites möödub lihtsalt liikluses juba pool tundi või tund aega seisnud autodest. Uuringute järgi sõidavadki rattaga vaid üksikud, kui puudub terviklik ehk uksest ukseni rattataristu. Teate küll, nagu sõidutee. Kõik see on juhtimise ja planeerimise küsimus. Hea juhtimine ei ole mikromanageerimine ja mikromanageerimine on Tallinn, sellepärast kõik ka venib. Teie auto sealhulgas.