Tallinna linnavalitsus saab ja peab pingutama, et töökohti luua ja majandust elavdada. Üks suund on arendada puhtal energial rajanevat uut tööstust. Erilist tähelepanu peab kaitsetööstusele pöörama. Mida aga üks linn teha saab? kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere
Eesti peab panustama tööstusse, eriti kaitsetööstusse. Käes on ajastu, mil peame hambuni relvastuma. Venemaa hävitab Ukrainat, USA peab kaubandussõda ning rahvusvaheline konkurents karmistub aasta-aastalt.
Tallinnal on võimalus mängida tööstuse arengus palju suuremat rolli kui praegu. Me ei saa passiivselt jääda ootama, et küll pealinna niigi tullakse. Ei tulda, sest load ja planeeringud venivad, eelplaneeringuid tööstusaladel pole. Nii minnaksegi naabervaldadesse, või hullemgi veel naaberriikidesse.
Õnneks on Tallinnal, täpsemalt Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe vahelisel alal on potentsiaal saada Eesti tööstusinnovatsiooni keskuseks. Siin on lennujaam, raudtee, maantee, sadam, puhtalt toodetud energia – ja pealinnas on tööjõud. Mis siis linnavalitsus teha saab?
Lühidalt, linn annab kasutusse kasutult seisva talle kuuluva tühermaa, algatab ja menetleb kiirelt valmis planeeringud, tagab hoonestuõiguse, ehitab välja võrgud, torud ja teed ning teeb kõik, et ka teised tööstuse ja tootmismaadega seonduvad planeeringud ja ehitusload linnalt kiirelt kätte saaks. See on bürokraatia vähendamine, julgeoleku ning majanduskasvu suurendamine. Sellele kõige peab lisanduma linna ettevõtlusprogrammidega tellitud referentsprojektid ning avalikud väärtushanked, mis kohalikke ning uusi tehnoloogiaid nõuavad. Allpool täpsemalt.
Mida konkreetselt Tallinn teha saab?
Detailplaneeringute algatamist, menetlust ja kehtestamist saab kiirendada, ehituslubade väljaandmine saab olla kolm-kuni viis korda kiirem. Kuidas nii? Linna enda sisemise töökorralduse ümberkorralduse tulemusel on 80% vastusest. Näiteks võib ehituslubade taotluses olla märkuste voorusid ainult üks, või hädapärast kaks. See on juhtimise ja korralduse küsimus, et ehitusloa menetlusel ei tekiks viis-kuus vooru (omavahel vastuvkäivaid) märkusi.
20% ajasäästu annaks näiteks ehitusseadustiku ja riigihankeseaduse uuendamine, et linn ei peaks omaenda projektidele koostama projekteerimistingimusi või välisrahastusega seotud töid menetlema rangemalt, kui eurodirektiiv ette on näinud. See on pikem ja eraldi jutt.
Linna ei saa rajada aga ühe detailplaneeringu kaupa. Mõelgem suurelt. Ettevõtjad vajavad ettenähtavust, riigi majandust ning linna arengut suunavad pikaajalised visioonid ning plaanid.
Näiteks, Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe vahel kehtestati 2015.a Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, mille alusel on seal detailplaneeringuid aeglaselt menetletud. Siin asukohas peitubki potentsiaal, kuidas justnimelt Tallinn saaks luua paremad tingimused uute töööstusinvesteeringute tulekuks.
Kuidas linn saab tööstust toetada ja aidata töökohti luua
Esiteks, linn saab luua eelplaneeringud linnale kuuluval maal ning soodsatel tingimustel hoonestusõigusega meelitada uusi investoreid. Toome näite. Peterburi teest lennujaama poole keerab enne linnapiiri Betooni tänav, see on ilmatuma suur ja lai. Sõiduteega külgnev linnale kuuluv ligi kilomeetri pikkune tühermaa seisab kasutult. Jõude seisva maa saab muuta praegusest transpordimaast tootmismaaks. Selleks tuleb linnavalitsuse otsusega algatada uus detailplaneering. See saab valmida aastaga. Seejärel leiab linn avaliku enampakkumise teel hoonestusõiguse seadmisega sinna investori, kes soovib rajada kaasaegse tehase või arenduskeskuse. Eelistatud võiks olla kaitsetööstus, kuid linn ei pea turgu sekkuma: tulgu või elektroonika- või masinatööstus.
Teiseks, linn saab tööstuste teenindamiseks nii ül terve linna parandada-rajada teid, mis kannavad ja lasevad manööverdada raskeveokitel. Kolmandaks, linn peab välja ehitama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, rajama elektriliitumised. Ka uusi tänavalõike tuleb välja ehitada, et kinnistuteni pääseks sõita. Näiteks, Lasnamäe tööstuspargis on puudu veevärgist ja Silde tee vajab pikendamist.
Miks neid asju seni tehtud pole?
See kõik kõlab nii elementaarsena. Praktika kinnitab vastupidist. Linnal on seni olnud praktika, et detailplaneeringu menetluse käigus lepitakse kas kaasrahastus- või halduslepinguga kokku, mida eraraha eest välja ehitatakse ning seejärel linnale tasuta üle antakse. Enamasti ongi need kinnistuga külgnevad teed-tänavad.
Tootmisaladel nagu näiteks Lasnamäel, aga Kitsekülas (Saku, Kiisa jt tänavad), linna servades, Mustamäel ja mujal peab linna muutma oma senist praktikat, et vabariigi pealinna saaks ettevõtlust ja majanduskasvu soodustada. Kõigi huvides on, kui linnas luuakse uusi töökohti. Rohkem maksutulu võrdub paremad avalikud teenused, korras teed, head koolid, kus häid õpetajaid.
Veelkord. Linn saab tagant tõugata tööstusalade arengut, kui teeb oma. Ei pea võileiva hinna eest linna maad müüma. Saame targemalt.
Olgu öeldud, et tööstusliitude hinnangul aitaks linna juba praegu ettevõtteid, kui rajataks paremad bussiühendused, ligipääsuteed, parkimiskohad. Näiteks, aitasin ma ise koostöös ministeeriumiga ja Invest Estoniaga leida lahendust ühele siin laienevale Rootsi tootmisettevõttele.
Keda me siia siis toome? Kellele me seda teeme?
Kaitsetööstusest on kujunemas tehnoloogia ja innovatsiooni mootor. Aga lärm ja toss? Tallinnas on juba praegu kaasasegseid masina-, elektroonika-, töötleva tööstuse või kaitsetööstusettevõtteid, pole ei korstnaid ega lärmi. Seadmed töötavad elektriga. Tihtilugu töötatakse valgete kinnastega, ka põrandad võivad olla valged. Paljuräägitud kaitsetööstus pole lihtsalt relvatööstus või pommide õhkimine – see hõlmab robootikat, droonitootmist ja kõrgtehnoloogilisi kaitsesüsteeme. See on paljuski nõudlik ja peen arendustöö.
Näiteks Saksamaa Ruhrimaa, mis oli kunagi tuntud oma rasketööstuse poolest, kuid on tänapäevaks arenenud kõrgtehnoloogiliseks innovatsiooniklastriks. Samamoodi peab Tallinn väljuma madala lisandväärtusega tootmise tsüklist ning investeerima haridusse, innovatsiooni ja teadusarendusse, et meelitada kohale maailma juhtivaid tööstusettevõtteid.
Peame siin külmas Põhja-Euroopa nurgas tegema endast kõik, et luua keskkond, kuhu soovitakse tulla investeerima ning kus on hea midagi tööstuslikul tasemele ette võtta, ehitada, toota või arendada.
Lasnamäe tööstuspiirkond võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö. Eesti saaks rahvusvahelise tegija staatuse, kui suudame arendada tugeva taristu ja toetava ärikeskkonna. Seda enam, et sealsamas on Ülemiste City, Eesti üks tihedama innovaatiliste ettevõtete ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga kontsentratsiooniga koht.
Kuidas edasi?
Taristu ehituse ja keskkonna eest vastutava abilinnapeana töötan selle nimel, et Lasnamäe tööstusaladel teha korda sõiduteed ning rajada uued, näiteks Silde tee. Alustame reo- ja sademevee lahenduste kavandamisega. Jätkan dialoogi tööandjate, ettevõtete ning tööstusliitudega. Koostöös riigi Maa- ja ruumiametiga tuleb valmistuda Väo karjääri tulevikuks, soovitatavalt tööstuspargiks ja tootmismaaks, mille üle tuleb arutada ning ka planeerida, et 2030ndatel investoreid leida.
Esimese ja konkreetse asjana on linnavalitsusel võimalus aga teha juba kevadel üks asine ning konkreetne otsus. Nimelt, meil on võimalus koostöös riigiga ehitada Kantsi tunnel Vesse rongijaama juures Ülemiste City külje all. Selja taga on mitu kuud head koostööd Kliimaministeeriumi, Rail Balticu ning Mainor Ülemistega, vöö all mitu aruteluvooru linnavalitsuses.
Kantsi tunnel on vajalik. Rail Balticu ehitus käib, tark oleks üks betoonist auk sinna sisse rajada kui masinad juba kohal. Sest nagu rõhutab terve linna pikaajalise ruumilise planeerimise eest vastutav peaarhitekt Andro Mänd, see aitab ühendada Ülemistet Lasnamäega selles kiirelt areneva piirkonnas. Ning see aitab leevendada ka Ülemiste viadukti ammu ammendunud läbilaskvuse probleemi.
Lõpetuseks, tõstkem aga pilk kõrgemale ja märkame võimalusi. Lasnamäe tööstusala arendamine koos uuenduslike transpordilahendustega on investeering tulevikku, mis loob kvaliteetsemaid töökohti, tõstab elukeskkonna taset ja paneb Tallinna kaardile kui innovaatilise Euroopa linna.
See võiks olla linna pikaajalist arengut suunav visioon, mis annab ettevõtetele neile vajalikku ettenähtavust.