Täna Tallinnas Ema ja Lapse keskuses „Emmede ökopäev“ nimelisel üritusel esinenud välisminister Urmas Paet käis välja idee viia vanemahüvitis üle-euroopaliseks nii, et selle rahastamine toimuks Euroopa Liidu eelarvest ja et kõigis liikmesriikides makstaks Eesti eeskujul vanemahüvitist samadel alustel. Eestile tähendaks see 2,5 miljardit eelarvest vabanevat lisakrooni, millega on võimalik tõsta vanemahüvitise alammäära ja tuua tagasi palgaline isapuhkus.
Eestis on viimasel viiel aastal olnud lapsed prioriteetsemad kui kõik muu. Just tänu vanemahüvitisele on Eesti sündivus oluliselt tõusnud. „Meil kehtiv vanemahüvitis on paindlikum ja lapsevanemate huve arvestavam kui peretoetused või vanemapalgad paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Olen seda meelt, et kõik Euroopa Liidus elavad emad ja isad ning lapsed väärivad sama head vanemahüvitist kui on eestlastel,” ütles Paet.
Paeti sõnul tuleks kogu Euroopa vananemise taustal eelarvelised prioriteedid üle vaadata. „Samamoodi nagu Eesti riik edukalt oma kulutusi kärbib ja ümber vaatab, saab seda teha ka Euroopa Liit. ELi eelarves on küllaldaselt kulusid, mille mõistlikkuse üle tuleb arutleda,” lausus Paet.
Vanemahüvitise viimine Euroopa Liidu eelarvesse jätab Eestile igal aastal täiendavalt 2,5 miljardit eelarvekrooni, mille Reformierakond kavatseb suunata noorte perede toetamiseks ja hariduse edendamiseks. Tänu üle-euroopalisele vanemahüvitisele on võimalik tõsta vanemahüvitise alammäär 6000 kroonile ning tuua tagasi 10-päevane palgaline isapuhkus.
Vanemahüvitis jõustus Eestis Reformierakonna eestvedamisel 2004. aastal. Vanemahüvitise eesmärk on sündivuse kasv, säilitades perele lapse sünniga seoses sissetuleku ning tagades seega vajaliku kindlustunde lapse kasvatamisel. Vanemahüvitise suuruseks lapse 18-kuuliseks saamiseni on 100% hüvitise saaja eelneva aasta ühe kuu keskmisest palgast.