Vaktsineerimise eest vastutav minister ja sotsiaalministeerium peaksid seadma senisest ambitsioonikamaid eesmärke, et aidata kaasa vaktsineerimise hoogustumisele, sügiseks tuleb jõuda 80 protsendini.
Mida rohkem on vaktsineeritud inimesi, seda vähem peab kehtestama inimeste igapäevaelu ebamugavamaks tegevaid ja majandust pärssivaid piiranguid. Uued tüved ei oota meie järgi. On juba teada, et delta tüvi on kiiremini nakkavam ja see nakatab kergemini ka noori.
Võttes seda kõike arvesse, innustan ma sotsiaalministeeriumi seadma eesmärki, et septembri lõpuks on Eestis vaktsineeritutega hõlmatus 80 protsenti, nii nagu seda on pakkunud ka ettevõtjad oma avalikus pöördumises.
Vaktsineeritud inimeste osakaal ja vaktsineerimisega maha jäänud piirkondade järeleaitamine määrab, kui avatud saab olema eesolev sügis ja talv, aga selleks on vaja ambitsioonikamaid eesmärke vaktsineerimises.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas vaktsineerimiskava elluviimist ja uusi eesmärke selle nädala kolmapäeval.
Sotsiaalministeeriumi uuendatud vaktsineerimiskavas on seatud sihiks, et 22. septembriks on 70 protsenti täisealistest vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud. See eesmärk on tehtav ja mõnes maakonnas ka juba tehtud. Näiteks Hiiumaal on 12. augusti seisuga vaktsineeritud pisut üle 75 protsendi täisealistest elanikest. 69,7 protsendiga saab Tartul see eesmärk kohe püütud. Kaugele ei jää Viljandimaa (65,33%), Jõgevamaa (64,5%) ja mitmed teised maakonnad, kus vaktsineeritute osakaal on üle kuuekümne protsendi.
Töö- ja terviseminister Tanel Kiik on korduvalt öelnud ja kordas ka kolmapäeval sotsiaalkomisjonis, et üle 60 protsendi inimestest ei ole iseenesest saanud vaktsineeritud, selleks on tehtud tööd. Nii on. Seda tööd tuleb jätkata.
Vaadates inimeste huvi kasvu, mida ilmestavad pildid vaktsineerimisbusside juures olevatest järjekordadest, lihtsamaid ja inimestele lähemaid võimalusi vaktsineerimiseks, mida riik koos omavalitsustega pakub, juba saavutatud tulemusi, siis ma usun, et 80 protsenti septembri lõpuks on tehtav. Seda isegi ka siis, kui võtta arvesse, et mitte kõik ei ole nõus vaktsineerima. On väike hulk inimesi, kes oma veendumuste, väärtuste, uskumuste tõttu ei lase ennast vaktsineerida. See on nende valik, mis neile jääb. Sundida kedagi ei saa.
Kuid on ka mõned murelapsed, kus ambitsioonikamate eesmärkide püüdmiseks tuleb rohkem vaeva näha, pakkuda rohkem abi ja vajutada järgmine käik sisse. Ma pean silmas Ida-Virumaad (43,85%), Maardut (36,49%) ja Lasnamäed (45,19%), kus vaktsineeritute hulk on madalam. Mobiilsed ja lihtsad võimalused inimestele lähedal on aidanud neis kohtades vaktsineeritust tõsta, kuid võrreldes teiste piirkondadega on nende mahajäämine märgatav, aga mitte lahendamatu.
Üks abivahend on vaktsineerimisbusside ja vaktsiinikiirabi võimekuse tõstmine neis kohtades, et seal oleks vaktsineerimise võimekus igapäevaselt ning seda ka suurematest linnadest väljaspool, iga külapoe ja kortermaja juures.
Nagu öeldakse, me oleme nii tugevad, kui tugev on me kõige nõrgem lüli. Keskendudes mahajääjate aitamisele, saame me püstitada suurema eesmärgi, mille poole püüelda.
Küllap on neid, kes nüüd mõtlevad, et milleks see vaktsineerimine, nakatumist see täielikult ära ei hoia. Vaktsineerimise eesmärk on elu ja tervise kaitse. Meditsiinisüsteemi avatuna hoidmine ja meditsiinitöötajate hoidmine. Kunagi pole öeldud, et vaktsiin välistab haigestumist, aga see leevendab läbipõdemist ja haiglasse sattumist. Nii nagu autos turvavöö kasutame ei hoia ära õnnetust, kuid vähendab märgatavalt õnnetuse tagajärgi meie tervisele, võides päästa isegi elu.
Vaktsineerimise puhul näeme seda igapäevastest andmetest. Vaktsineeritute osakaal kõigist haigestunutest on väike. 12. augusti seisuga oli üle 81 protsendi nakatunutest vaktsineerimata. Haiglas olijaist on aga üle 90 protsendi neid, kes pole vaktsineerimiskuuri läbinud.
Vaktsiin ei ole imevahend, mis hetkega lõpetab nakatumised, aga vaktsineerimisega hoiame oma igapäevaelu avatuna.
Säilitame töökohtasid. Aitame kaasa sellele, et lapsed saaksid käia koolis ja lasteaias, lapsevanemad tööl. Nautida koos sõpradega kultuurisündmusi ja sportida. Sellega kaitseme oma pereliikmete ja lähedaste tervist, vähendades riski neid nakatada. Hoiame meditsiinisüsteemi ja töötajaid ning võimaldame korralise arstiabi saamist. Ja mis pole vähetähtis – hoiame lapsevanemaid läbipõlemise eest.
Hoidke enda tervist. Nii hoiate enda lähedasi ja perekonda ning aitate hoida me igapäevaelu avatuna.