Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul on täna riigikogus lõpphääletuse läbinud riigieelarves seatud prioriteediks Eesti kaitsevõime tugevdamine ja majanduse elavdamine.
“Järgmisel neljal aastal ulatuvad Eesti kaitsekulud 5,6 miljardit euroni, millele riigi eelarvestrateegia käigus lisati 1,6 miljardit pika laskeulatusega relvasüsteemidele laskemoona soetuseks,” rääkis Pillak.
“Ainuüksi järgmisel aastal kasvavad riigi investeeringud julgeolekusse pea 1,4 miljardi euroni. Seda on üle kahe korra rohkem, kui oli 2021. aastal kogu kaitse-eelarve,” ütles Pillak.
Reformierakonna fraktsiooni juhi kinnitusel ulatub lähiaastatel Eesti kaitsekulu püsivalt üle 3,3% SKPst. “Suurenenud kaitse-eelarvega panustame kindlustundesse, et iga maksudena makstud euro eest saaksime veelgi rohkem käegakatsutavat kaitsevõimet,” rõhutas ta.
Pillak toob välja, et tuleva aasta eelarves on suur tähelepanu ka majanduse konkurentsivõime tugevdamisel. “Järgmisest aastast rakendub 160 miljoni eurone suurinvesteeringute toetusmeede, mis aitab Eesti majandusse tuua vähemalt miljardi jagu investeeringuid. Lisaks suurendab valitsus 2025. aastast kaitsefondi mahtu 50 miljonilt 100 miljoni euroni, et Eesti kaitsetööstusettevõtted saaksid arendada ja turule tuua innovaatilisi tooteid, millega tugevdada julgeolekut ja panustada ka Ukraina abistamisse,” märkis ta.
Pillak toonitas, et pensionid jätkavad kasvu ka järgmistel aastatel. ”Oleme kokku leppinud, et sotsiaalselt kõige haavatavamate inimeste arvelt me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionite indekseerimine jätkub ka järgmistel aastatel. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõuseb keskmine pension 2025. aastal 814 euroni,” kinnitas ta.
Kui seni on kohalikud omavalitsused pidanud vaimse tervise teenuste pakkumiseks raha igal aastal riigilt taotlema, siis alates uuest aastast on esmakordselt selleks eelarves vahendid olemas. “Püsirahastusega loome eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. 2025. aastal on selleks ette nähtud 1,54 miljonit eurot,” lausus Pillak.
“Järgmise aasta riigieelarvega loome kindlust, et Eesti ja meie inimesed oleks kindlalt kaitstud ning majandus saaks kasvule pöörata. 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot – kõik see peab teenima meie riiki ja rahvast,” sõnas Pillak lõpetuseks.
Riigikogu võttis riigieelarve kolmandal lugemisel vastu 56 poolthäälega.