Järgmistel aastatel kaitsekulutused tõusevad – nelja aasta jooksul tõusevad need 6,35 miljardi euroni. Ainuüksi vajaliku laskemoona soetamiseks oleme aastani 2031 planeerinud 1,6 miljardit eurot, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni liige Õnne Pillak vastusena Urmas Reinsalule (Isamaa).
On kahetsusväärne, et Urmas Reinsalu on poliitiliste punktide noppimise nimel asunud ründama Eesti kaitsevaldkonda.
Räägime asjadest nii, nagu need on – kaitsekulutusi ei kärbita, vastupidi, need kasvavad. On üheselt selge, et peame investeerima oma kaitsevõimesse nii palju kui vaja, et vaenlasel ei tuleks pähegi meid rünnata.
Julgeolekuga ei mängita
Väide, nagu oleks kaitseministeeriumi eelarvet kärbitud või laskemoona soetamine tagaplaanile jäetud, ei vasta lihtsalt tõele. Vastupidist kinnitab üksnes fakt, et Eesti riigikaitse- ja julgeolekukulud on kasvanud varasemalt 2,16 protsendilt SKTst 3,4 protsendini. Oleme kaitsesse panustamise poolest Poola järel ja napilt USA ees, NATO riikidest pingereas teisel kohal. Seega, võtame oma julgeolekusse panustamist väga tõsiselt.
Öeldakse veel, et ära räägi prioriteetidest, vaid näita oma eelarvet.
Tuleval aastal ulatub meie kaitse-eelarve pea 1,4 miljardi euroni. Siinjuures tasub meenutada, et veel alles 2021. aastal oli meie kaitse-eelarve 645 miljonit eurot. Kõigest mõne aastaga on kasvanud eelarve üle kahe korra. Sellele lisanduvad kokkulepitud mahus täiendavad vahendid, sealhulgas näiteks liitlaste kohalolu ja täiendavate laskemoonasoetuste näol.
Rääkides laskemoonast, siis 2025. aastal jõuab Eestisse laskemoona pea 700 miljoni euro eest. Laskemoon on kaitsevaldkonna absoluutne prioriteet. Järgmise aasta eelarves on ette nähtud 228 miljonit eurot konkreetselt laskemoona jaoks. Koostööpartneritelt ja rahvusvahelistest abivahenditest laekub tuleval aastal täiendavalt 200–300 miljonit eurot, lisaks veel varasemate aastate lepingute laekumised. Näiteks lisandub järgmisel aastal Eesti õhukaitsekilpi keskmaa õhutõrje võime Saksa päritolu IRIS-T süsteemi näol.
Kärpimise raames korraldati asutusesiseselt vahendeid ümber
Nüüd ka viidatud kärbetest. Esmalt olgu öeldud, et kaitseministeeriumi eelarvet ei kärbita. Küll aga hoitakse kokku kaitse-eelarvesiseselt solidaarselt teiste valdkondadega.
Peamiselt kinnisvara korrashoiukuludelt, ürituste korraldamiselt, esindus- ja vastuvõtukuludelt tehtud kokkuhoid suunatakse Ukraina abisse ja väeloomesse. Järgneval neljal aastal oleme kokku leppinud 0,25-protsendilise sõjalise abi Ukrainale, mis on suurusjärgus 100–105 miljonit eurot aastas. Kõik selleks, et iga julgeolekusse panustatud euro teeniks meie riigi sõjalist tugevdamist.
Kui kolleeg Reinsalu väidab, et laskemoona soetamise rida väheneb, siis jätab ta endale mugavalt mainimata, et see puudutab eelarve tehnilist jaotust, mitte tegelikku tarnete mahtu.
Valitsemiskulud ja kärped
Investeeringud kaitsesse on meie turvalisuse nurgakivi ning iga maksumuudatus teenib eeskätt seda eesmärki. Me ei saa hoida ega hoia kokku oma riigi kaitsmiselt. Teeme kõik, mis vajalik, et Eesti riik ja inimesed on kaitstud. Sama oluline on riigirahanduse kordategemine, et luua pikaajalisele majanduskasvule paremad eeldused. See on oluline ka julgeoleku vaatest, sest ainuüksi juba Eesti riigi kriisikindluse huvides on tähtis, et riigi laen ei kasvaks. Eesti eelarvepoliitika selgus ja jätkusuutlikkus on valitsuse üks peamisi eesmärke.
Riigi üldkulude vähendamisel on valitsus võtnud selgeks suuniseks kärpida 10 protsenti järgneva kolme aasta jooksul. 2025. aastal vähenevad tööjõu-, majandus- ja tegevuskulud viis protsenti, 2026. aastal kolm protsenti ja 2027. aastal veel kaks protsenti. See toob kaasa püsikulude vähenemise mahus 123 miljonit eurot 2025. aastal, 230 miljonit eurot 2026. aastal ja 314 miljonit eurot 2027. aastal. Kokku pea miljard eurot kokkuhoidu.
Kärped on reaalsed ja rasked, sest puudutavad pea kõiki valdkondi, alustades kultuurist ja lõpetades sotsiaalvaldkonnaga.
Hirmutamise asemel tuleks keskenduda lahendustele
Eesti inimesed vajavad praegusel keerulisel ajal kindlustunnet, mitte hirmutamist ja vastandumist. Poliitiliste vaidluste kõrval peaks eesmärk olema üks: Eesti julgeoleku tagamine ja majanduse taastumine.
Lõpetuseks mõte armsa helilooja Olav Ehala armastatud lastelaulust: kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu. Head lapsed need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm.
Hirmuga me oma riiki ei hoia! Küll aga aitab meid edasi konstruktiivne ja lahendustele orienteeritud debatt.