Maailmas möllav hinnatõusuralli, mis tõstab elukallidus meilgi siin, on kahtlemata probleem. See jätab augu inimeste eelarvesse, millega toime tulemine võib olla keeruline. Eriti puudutab see neid, kes on suurimas vaesusriskis. Lastega pered ja üksikvanemad kuuluvad nende hulka. Neid tuleb toetada, kui selleks on vajadus ja vajadus on, et nad ei peaks muretsema, kuidas peale igakuiste arvete ja kulutuste maksmise otsotsaga kokku tulla.
Esimesed sammud lastega perede toetamiseks on ka tehtud. Riigikogus vastu võtmist ootava lisaeelarvega tõuseb pisema sissetulekuga peredele toimetulekutoetus 50 eurot, 150 eurolt 200 euroni. Ettevaatavalt sügisesse oleme planeeritud energiahinnatõusu leevendamiseks lisaeelarvesse 13 miljonit eurot ühekordseks 50 eurose toetuse maksmiseks lastega peredele. See toetus jõuab ilma kohmaka bürokraatiata otse toetuse saaja kontole.
Mõistan neid, kes ütlevad, et sellest ei piisa. Oleks liialt optimistlik arvata, et peale sooja ja helget suve, läheb sügisel lihtsamaks. Kõik saavad aru, et see ei ole nii. Energiahindade kõrgel püsimine ja Ukraina sõjaga seotud raskused ei lähe meist mööda. Rasked ajad ootavad ees, see ei ole uudis. On selge, et meil tuleb üle vaadata lastega peredele ja üksikvanematele mõeldud toetused. Millise aja jooksul, kui palju ja milliseid peretoetusi me tõstame, et keerulistel aegadel nad ei peaks muretsema oma hakkama saamise pärast.
Ma usun, et keegi ei ole selle vastu. Kuid see ei saa olla idée fixe, mis ellu viidud tehtud-mõeldud stiilis arvestamata teistega. Et näiteks kolmelapselise pere ema, kes töötab õpetajana ei jääks ilma palgatõust, sest riigi raha on läinud lastetoetuse tõusule. Veel vähem saab seda teha laste enda arvelt, nagu on seda pakkunud Isamaa, kes lastetoetuste tõstmiseks peab õigeks võtta laenu, mille siis hiljem lapsed ise maksumaksjatena kinni maksku. See ei ole jätkusuutlik ega aus laste ja nende tulevikus suhtes.
Uue riigieelarve strateegia perioodi arutelud algavad loetud nädalate jooksul. See on koht, kus saame vaadata üle ja vaielda läbi, kui palju ja millise aja jooksul peretoetusi tõstame. Kas vaja suurema sammuga tõus teha kohe, 2023. aastal või jagada tõus mitmele aastale, et anda pikemaajalisem selgus peredele, nagu seda tehti 2015. aastal. Need arutelud tuleb teha, otsustada ja peredele eesootavaks ajaks kindlustunne anda. Nii ka viimases koalitsiooninõukogus Keskerakonna delegatsiooniga Jüri Ratasega kokku lepiti, et peretoetuste tõusu arutame 2023. aasta riigieelarve raames.
On oluline, et iga pere, kõik lapsevanemad tunneksid ennast Eestis hästi. Et iga laps, keda soovitakse, saaks sündida ja kasvada armastavas peres ning nad oleks toetatud. Tahe aidata ja lahendustele keskendumine on see, mis annab tulemuse. Reformierakond on alati hoidnud lastega perede heaolu tähtsal kohal. Oleme olnud vedurit, mitte pidurid, lastega peredele majandusliku kindlustunde andmisel. Kuid tõsi on ka see, et kõik need otsused on tehtud vastutustundliult ning mitte tuleviku arvelt. Nii ka nüüd. Ma olen veendunud, et juba lähikuudel saame öelda lastega peredele, kui palju peretoetused tõusevad.
Lõpetuseks küsimus (perepoliitika) ajaloo huvilistele. Mis aastal ja kelle juhitud valitsus tegi viimati otsuse peretoetusi tõsta ning kelle eestvedamisel loodi lasterikaste perede toetust kolmele ja enam last kasvatavatele peredele.
Vastan. Viimati otsustati peretoetusi tõsta 2015. aasta kevadel, kui Reformierakonna juhitud valitsus otsustas tõsta nelja aasta jooksul laste toetuse 60 eurole – 2016 ja 2017 oli lapse toetust 50 eurot, alates 2018. aastast oli see 55 eurot ning 2019. aastaks tõusis toetus 60 euroni. Lasterikaste perede toetuse loomine otsustati aprillis 2016, samuti Reformierakonna juhitud valitsuse poolt. Kehtima hakkas lasterikka pere toetust 1. juulist 2017.
Järgmiste valitsuste ja aastate jooksul on olnud sel teemal vaikus….