Teise samba kasutamine kodu sissemaksu lisatagatisena, eluasemete planeeringute kiirem menetlemine, maksuküüru kaotamine ja perepesade rajamine ehk neli mõtet sündimuse parandamiseks, pakub välja Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
Sotsiaalministeerium tutvustas sel nädalal äsja valminud laste saamise ja kasvatamise analüüsi. Kahtlemata on see oluline sisend edasiste perepoliitika sammude kujundamiseks.
Alustuseks aga paar sõna sellest, kuidas meil läheb.
Kui Euroopa Liidus tervikuna vähenes sündide arv 2019.–2023. aastal 12%, siis Eestis oli see näitaja koguni 22%. Iseseisvuse taastamise ajal elas Eestis üle 450 000 lapse, praeguseks on neid veidi alla 300 000 ja 21. sajandi lõpuks väheneb laste arv prognooside kohaselt alla 200 000.
Madala sündimuse põhjustena toob sotsiaalministeerium välja majandusliku ebakindluse, eluaseme kättesaadavuse raskused, terviseprobleemid, raskused peresuhetes ja vanemlusega toimetulekul ning töö- ja pereelu ühildamise väljakutsed.
Samuti märgitakse laste saamist järjest hilisemas eas ning väärtusnihete ja hoiakute muutumist.
Selline on seega hetkeolukord, ent kas ja mida saame sündimuse mõjutamiseks teha?
Vanemahüvitisel, lasterikka pere toetusel ja viljatusravil juba on olnud sündimusele tõendatud positiivne mõju. Ent kasutamata potentsiaali veel on ja neist nii mõnigi on juba ka töös.
Kõigepealt kodu soetamine. On hästi loomulik, et noored lapsevanemad soovivad oma pisikesele pakkuda parimat turvatunnet. Oma kodu on osa sellest. Noortega rääkides on eluaseme puudumine üks peamistest põhjustest, mida nad välja toovad sobiva partneri puudumise ja majandusliku hakkamasaamise kõrval. Samuti on eluaseme puudumine või väiksus põhjuseks, miks pisiperet ei suurendata. Olen nõus rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiiduga, kelle sõnul annab noortele kodu loomisel abikäe ulatamine neile suurema kindlustunde laste saamisel ja aitab suurendada sündimust Eestis. Kodu ostu suurimaks takistuseks on sageli sissemaksuks vajaliku raha puudumine. Oleme valitsuses kokku leppinud, et võimaldame peredel kasutada II pensionisammast kodu soetamise sissemaksu lisatagatisena. See tähendaks, et II sambasse kogunenud raha saaks kasutada lisatagatisena kodulaenu võtmisel. Seda moel, mis ei tühjendaks pensionifondi, vaid võimaldaks sama raha kasutada otstarbekamalt – nii täna kui homme. See võimaldab kodu soetamiseks saada väiksema omaosalusega laenu või paremad tingimused.
Lisaks saavad eluasemete kättesaadavuse parandamiseks üksjagu ära teha kohalikud omavalitsused. Ma ei mõtle muidugi seda, et tuleks hakata looma üürikortereid arendavaid munitsipaalettevõtteid. Kaugel sellest. Võti ei peitu mitte munitsipaalkapitalismis, vaid selles, et kõrvaldataks teelt tõkked, mis erasektoril kinnisvara arendamist pidurdavad. Tallinnas, kus probleem eluaseme kättesaadavusega on vägagi akuutne, veel kindlasti arenguruumi on. Kui turg
planeerimisprotsessi kiirenemise tulemusel korrastub ja pakkumine kasvab, on ka hinnad taskukohasemad.
Kuid kodust üksi on vähe, kui pole kindlust, et majanduslikult hakkama saadakse. Perede majandusliku kindluse tõstmiseks on kindlasti abiks järgmisest aastast jõustuv tulumaksureform, millega kaob maksuküür ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb kõigil 700 euroni. Keskmise palga saajale jätab see aastas 1380 eurot rohkem kätte.
Kodu ja majandusliku hakkamasaamise kõrval on sama oluline roll heaks lapsevanemaks olemisel. Lapse sünniga koos ei saa meist keegi kaasa õpikut, kuidas eesootavate rõõmude ja eriti muredega toime tulla, neid lahendada. Kuid on iseenesest mõistetav, et me kõik soovime olla parimad lapsevanemad oma pisikestele. Selleks, et ükski laps ei jääks sündimata hirmu ees vanemaks saamisel, soovitab sotsiaalministeeriumi uuring parandada vaimse tervise toe kättesaadavust pere planeerimisel, lapseootuse ja sünnijärgsel perioodil ning tagada lapseootel ja väikelastega peredele riiklikult toetatud paarisuhte nõustamine.
Selleks on tööriistakastis hea abimees Perepesa – kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus väikelastega peredele, kus pered saavad tuge alates lapseootusest kuni tema kooli minekuni. Alates sellest, kuidas lastega paremini toime tulla, kuni selleni, et saaks lihtsalt teiste lastevanematega kogemusi vahetada.
SA Lapse Heaolu ja Arengukeskuse eestvedamisel on perepesasid viimase kuue aasta jooksul järgemööda loodud üle Eesti. Kokku tegutseb praegu 8 Perepesa – Viljandis, Türil, Põltsamaal, Elvas, Tartus, Pärnus ja kaks Tallinnas (Kesklinnas ja Haaberstis) ning peagi avatakse Perepased veel Pirital ja Mustamäel.
Kuid nendest on vähe. Me peame suutma katta Perepesadega Eesti kaardi nii, et igas vallas ja linnas oleks vähemalt üks pesake, kus lastega pered endale vajalikku nõu ja tuge saavad. Äsjane uuring kinnitab, et nende järgi on vajadus.
Kokkuvõtteks. Kuigi pere planeerimisel kohtab alatasa õpetamise ja moraali lugemise entusiasmi, kuidas ja kui palju peab eelkõige naine lapsi saama,(teinekord meenub õpetussõnade lugejatele ka meeste roll laste saamisel) siis riigi roll ei ole inimeste igapäevaelu ette kirjutamine. Riigi roll on luua keskkond, kus igaüks saab elada väärikalt ja turvaliselt. Kõige olulisem on, et riik tagaks lastele ja peredele parimad võimalikud tingimused – keskkonna, kus lastel on turvaline areneda ja vanematel on kindlus, et nende pingutusi väärtustatakse ja toetatakse. Soovin, et Eesti oleks paik, kus peredel on soovi kasvatada lapsi ja ehitada üles tulevikku. Õnnelikud pered on meie ühiskonna tugevuse ja kestlikkuse alus.