Kuigi poes käies või arveid makstes ütleb tunne sageli midagi muud, on Eesti majanduses hoolimata pikalt kestnud langusest näha paranemismärke. Viimane majandusprognoos kinnitab, et majandus on tasapisi pöördunud kasvule – sel aastal ootame 1,7protsendilist kasvu, 2026. aastaks ennustatakse juba 2,5protsendilist tõusu. Tunda rõõmu selle üle, et inimestel ja ettevõtjatel hakkab paremini minema, ei ole patt. Vastupidi – see on lootus, mida Eesti inimesed peale pikalt kestnud langust vajavad ja väärivad, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
Ettevaatlikult, aga sihikindlalt, liigume selles suunas, et palgapäeval jääks inimestele rohkem raha kätte ning ettevõtjatel oleks võimalus töötajatele paremat palka maksta.
Hea uudis on see, et alates järgmisest aastast kaob 2018. aastal Keskerakonna-Isamaa kehtestatud ebaõiglane maksuküür, mis täna röövib iga kolmanda euro just keskmise palga teenijate taskust. Taastame loogilise ja kõigile võrdselt rakenduva maksusüsteemi ning kehtestame ühetaolise 700eurose maksuvaba miinimumi kõigile. Koos sellega jääb ära ka tulude maksustamine esimesest eurost – see on eelkõige suureks abiks vähemkindlustatutele, kelle maksukoormus väheneb sellega tuntavalt.
Keskmise palga saajad võidavad tänu muudatustele iga kuu 125 eurot. Aastas tähendab see täiendavalt 1500 eurot rohkem raha kätte, seega võiks öelda, et muudatuse tulemusel jääb keskmise palga teenijal aastas kolmeteistkümnes palk taskusse lisaks. Öeldakse küll, et õnn ei peitu rahas, kuid see loob võimalusi ja tagab oluliselt parema toimetuleku.
Muudatused vähendavad ka ettevõtete maksukoormust. Ettevõtete tulumaksus tuuakse tagasi lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum lahendus, kus ettevõtjad maksavad tulumaksu üksnes jaotatud kasumilt, mitte jooksvalt kasumilt. See samm hoogustab nii ettevõtlust kui majanduskasvu ning annab kindlust, et Eestis on nii täna kui tulevikus lihtne äri teha, investeerida ja uusi töökohti luua. Vana tuntud tõde ju seegi, et kui ettevõtetel läheb hästi, kasvavad ka palgad ja pensionid.
Paraku on mõlema eelneva puhul tehte osa ka maksu tähtajalisusest loobumine. Maksutõusud, olgu nad siis käibemaksu või tulumaksu kujul, ei ole olnud kerged otsused. Need ei meeldi meist mitte kellelegi. Kuid olgem ausad – elame maailmas, kus Venemaa agressioon Ukrainas ei jäta meile enam illusiooni, et riigikaitse on midagi, mida saaks rahastada ajutiste lahendustega. Kaitsevõime tugevdamine ei saa olla projektipõhine, see peab olema süsteemne ja pikaajaline.
Ka riik peab kulusid koomale tõmbama
Selleks, et teha inimeste ja ettevõtjate jaoks soodsamaid maksumuudatusi ja samal ajal investeerida lisaraha riigikaitsesse, tuleb ka riigil oma püksirihma pingutada ning ausalt kulutustele otsa vaadata.
Sellega kaasnevad ka rasked valikud, kus ja kuidas raha kulutada. Peamisteks kärpekohtadeks on tegevuskulud ehk majandamiskulud ja personalikulud. Soov kulusid kokku hoida motiveerib täiendavaid reforme läbi viima ja küsima, kas see mida tehakse, kui suure inimeste arvuga ja miks tehakse maksumaksja rahaga, on kõikide kohtade peal viimseni põhjendatud ja vajalik. Kui otsida, leiab alati kohti, kus annaks riigielu korraldada oluliselt paremini ja efektiivsemalt.
Kuid kindel on see, et laen ei saa olla plaaster igale hädale, nagu Isamaale meeldib pidevalt pakkuda. Seda on kinnitanud ka Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul leidub alati neid, kes usuvad, et probleemide lahenduseks on rohkem laenamist ja suurem eelarvedefitsiit, kuid eksperdid kinnitavad, et see ei ole hea tee. Mida paremini suudame oma riigi rahaasjad korras hoida, seda kindlamalt oleme ka valmis ootamatusteks – ja seda mitte teiste arvelt elades, vaid ise vastutust võttes.
Lõpuks neile, kes armastavad värvida Eesti tulevikku ainult tumedates toonides: ei, me ei ole täna ideaalses seisus. Oleme riigina tulnud viimastel aastatel läbi tule ja vee ning see pole olnud kellelegi meist kerge. Kogu ühiskonnaga oleme selle eest lõivu maksnud. Jah, maksumuudatused ei too riigile üleöö rikkust, aga need on sammud, mis aitavad Eestil riigina paremini toime tulla, tagavad meie kindlustunde ja annavad võimaluse paremat tulevikku ehitada.
Eesti inimesed väärivad lootust ja helgust, ka teadmist, et me teeme otsuseid, mis on suunatud Eesti riigi ja inimeste kaitsmiseks. Ja nad väärivad teadmist, et riik pingutab selle nimel, et paremad ajad jõuaksid igaüheni meist. Soodsamad maksud, korras riigirahandus ja suuremad investeeringud riigikaitsesse ongi vesi meie tuleviku kindlustamiseks.