Järgmistel aastatel pensionid tõusevad. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõuseb keskmine vanaduspension 2025. aastal 52 eurot kuus ehk 774 eurolt 826 euroni. 2028. aastaks tõuseb prognoosi järgi keskmine vanaduspension 937 euroni. Kõigile neile, kellele meeldib käia pensionäre hirmutamas pensionite vähendamise jutuga, soovitan eakate inimeste hirmutamine ja valede levitamine lõpetada, kirjutab Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak.
Pensionäridega kohtudes oleme arutanud väga erinevatel teemadel, kuid kaks asja on neil eriti südamel. Nende esimene soov on, et mitte kunagi sõda siia ei tuleks, sest nemad on sõda näinud. Nad teavad, mida tähendavad sõjaõudused, ega taha neid kunagi tagasi. Nad soovivad, et me hoiaksime oma riiki oma laste jaoks ja teeksime kõik investeeringud selleks, et meie riik oleks hoitud ja kaitstud. Teeme seda.
Teine palve on neil olnud, et pensioneid ei kärbitaks. Me ei kärbi pensione! Ka mitte indekseid ja erakorralisi pensionitõuse, mille tõttu pensionid on kasvanud. Möödunud aastal oli viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis ühes pensionite erakorralise 20 euro suuruse tõusuga kergitas keskmist vanaduspensioni 105 eurot kuus ehk 17,6 protsenti. Selle aasta 1. aprillil tõusid pensionid indekseerimise tulemusel veel 10,6 protsenti.
Viimase nelja aastaga oleme liikunud 552 euro suurusest vanaduspensionist 774eurose vanaduspensionini ning prognoosi kohaselt jõuame 2028. aastaks 937eurose keskmise vanaduspensionini kuus. Maksuvaba tulu on tagatud pensionäridele aga kindla summa ulatuses, mis ei sõltu teistest sissetulekutest. 2024. aastal on see 776 eurot, mis tähendab, et need, kes soovivad, saavad soodsamatel tingimustel ka tööl käia. Üldine maksuvaba tulu tööealistel on näiteks 654 eurot kuus, mis ühtlasi väheneb inimese sissetuleku kasvades.
Järgmise nelja aasta jooksul kasvab vanaduspension tänu indekseerimisele igal aastal umbes viis protsenti. 2025. aasta keskmiseks vanaduspensioniks kuus prognoosib rahandusministeerium 826 eurot ehk 53eurost tõusu.
Poliitilisel võitlusareenil on Isamaa ja Parempoolsete suust kõlanud ettepanekuid kokkuhoid ka pensionite kärpesse suunata või nende indekseerimine külmutada. Õnneks praegune koalitsioon neid mõtteid ei jaga. Meie oleme kokku leppinud, et nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist. Kuid selleks, et pensionid saaksid kasvada, tuleb riigi rahandus korda teha ja majandus kasvule pöörata.
Eesti majanduses ei ole olnud head ajad. Tibusammul on see muutumas. Eesti Panga viimase majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Järgmisel aastal prognoositakse kaheprotsendist majanduskasvu ja 2026. aastal juba kolmeprotsendist.
Selleks, et süttinud tuluke ei hääbuks, vaid saaks kasvada, peame endile riigina silma vaatama ja küsima, kas me jätkame selliselt, nagu siiamaani on tuldud, et kulutame rohkem, kui suudame riigieelarvesse tulusid tagasi tuua või lõpetame üle jõu elamise. Ka valjult kritiseerivatel ja pensionäre pensionikärpega hirmutavatel opositsiooni saadikutel tasub peeglisse vaadata ja küsida endilt, kas headel aegadel jätsid nad mingid otsused tegemata. Kas see, mida oleks pidanud koguma tulevaste keeruliste aegade jaoks, oleks pidanud jäämagi salve, kas seda oleks ikka pidanud laiali jagama?
Pensioneid ei kasvata mitte kõige valjem kisa ega uhkemad loosungid ja lubadused, vaid riigirahanduse kordategemine. Kui me jätkame ilma muutusteta, laseme eelarvepuudujäägil kasvada ja suurendame võlakoormust, tähendab see, et tulevikus ei saa pensionid kasvada. Ma arvan, et see kindlasti ei ole pensionäride huvides ja selle eest nad meile „aitäh“ ei ütle.
Nii nagu hoiame oma riiki, hoiame pensionäre ja pingutame selle nimel, et nende heaolu ja kindlustunnet kasvatada.