Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on olnud ühene: riiki saabunud ja abivajavaid sõjapõgenikke tuleb aidata, et nad Eestis iseseisvalt toime tuleks. Kuna aga olukord põgenikega on olnud uus ja ootamatult intensiivne, seejuures ka pikaajaline, on kõikide asjaajamiste keskmes olnud koostöö omavalitsuste ja vabatahtlikega. See jätkub ka nüüd, et ükski inimene ei jääks vajaliku majutus-, toidu- või riideabita.
Massilise sisserände hädaolukorra lõppemisega, mida seadusest tulenevalt juhtis Politsei- ja Piirivalveamet, muutusid 12. mail ühiselt loodud vastuvõtupunktid Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infopunktideks. Seni põgenike vastuvõtmisega tegelenud keskused jagavad nüüd abivajajatele informatsiooni majutusvõimalustest ajutise kaitseni ning pakuvad esmast abi. Ajutist kaitset saab aga nüüd taotleda PPA esindustest, kus on tavapärane töörütm võrreldes mõne kuu tagusega on taastunud.
Kui sõja alguses tuli üle piiri palju selliseid põgenikke, kes soovisid end Eestiga siduda ning kaitset taotleda, siis viimase kuu jooksul on see trend muutnud. Enam kui pooled üle piiri tulnutest on Eestist läbisõidul. See tähendab, et abi, mida nad vajavad, piirdub sageli vaid võimalusega end pesta, pisut puhata ja keha kinnitada. Vahel vajatakse ka riideabi ning võimalust end mõni öö välja magada, et seejärel otsustada, kas ja kuhu ning kuidas edasi. Selline tugi on inimestele tagatud nii riigi, kui teinekord ka vabatahtlike poolt.
Inimese konkreetne abivajadus hinnatakse aga infopunktis. Palju on näiteks selliseid saabujaid, kes saavad peavarju tuttavate või sugulaste juures ega vajagi riigipoolset majutust. Viimasel viibib praegu veel veidi alla 3800, sõja alguse tipphetkedel kuni 6000 inimest (Eestisse pidama jäänud ka üle 40 000 Ukraina sõjapõgeniku). Pidev töö nii riiklikul kui kohalike omavalitsuste tasandil käib aga selleks, et ka need inimesed leiaksid endale pikaajalise majutuse võimalused ehk üüriksid omale elupinna. Seetõttu oleme alustanud üürilepingu sõlmimiseks vajalike kulude katmiseks koostöös omavalitsustega üürisuhte alustamise ühekordse hüvitise maksmist. See tagab kindluse nii üürileandjale kui aitab põgenikul kiiremini endale püsiv elupind leida. Hüvitist makstakse ka tagasiulatuvalt kulude eest, mis on tehtud alates 24. veebruarist. Hüvitisega seotud asjaajamisega tegelevad kohalikud omavalitsused. Taolised sammud on võetud ette kiirendamaks sõjapõgenike iseseisvumist, sest see on nii riigi kui inimeste enda soov: jõuda võimalikult kiirelt iseseisvale elule, leida töökoht ning saata lapsed kooli ja/või lasteaeda.
Üheks täiesti eraldi maailmaks on majutuskohtade vaatest aga kruiisilaev Isabelle. Sinna mahub 2100 inimest ja praegu elab laeval enam kui 1900 sõjapõgenikku. Paljud laeval elavatest lapsed käivad Tallinna koolides, kuid paljud on ka oma Ukraina koolide poolt pakutaval distantsõppel. Laeval korraldatakse nii infopäevi, värbamisüritusi, karjäärimesse kui tervisekontrolle. Samuti on avatud väike kauplus ja apteek ning kolme korral päevas tagatud ka toidukord. Niisamuti töötavad seal psühhosotsiaalse kriisiabi ja pagulasabi töötajad. Erivajadusega inimesed on parema abi saamiseks majutatud aga Pirita Kodusse.
Keeruline on aga pikaajaliste eluruumide leidmine, sest turul on vähe taskukohaseid pakkumisi. Sageli on probleemiks, et piirkond, kus asub elupind, jääb kaugele töökohast. Koostöös erasektoriga on küll käivitatud kinnisvaraportaal Ukraina sõjapõgenikele, kinnisvara24.ee, mille vahendusel on leidnud elupinna mõnisada leibkonda. Samal ajal on töös ka mitmeid muid võimalusi, nagu kasutuseta õpilaskodude ja erihoolekande asutuste kinnisvara renoveerimine sobilikeks elupindadeks või energiatarbimimise andmete põhjal välja selgitatud kasutuseta eluruumide omanikega läbirääkimised korteriühistute kaudu, et nood oma kinnisvara sõjapõgenikel väljaüürimist kaaluksid. Samuti aitavad SKA majutusasutuste kontaktisikud sõjapõgenikke kinnisvara kuulutuste leidmisel ja neile vastamisel.
Psühhosotsiaalset kriisiabi pakuvad sõjapõgenikele sotsiaalkindlustusameti spetsialistid nii infopunktides kui majutusasutustes ja kõik nad on psühhosotsiaalse kriisiabi alase väljaõppega. Lisaks neile on ametis ka vabatahtlikud hingehoidjad, kes aitavad samuti leida lahendusi nii praktilistele küsimustele, kui pakkudes emotsionaalset tuge. Lisaks pakuvad suurt abi ning tuge ka ohvriabi, lasteabi ja emotsionaalse toe telefon ning ka SKA infotelefon, kust küsitakse nii psühholoogilise abi võimaluste kohta lastele, väärkohtlemise juhtumite kohta ja eriti toetuste ning hüvitiste teemadel.
Pärast ajutise kaitse saamist on sõjapõgenikel samad õigused sotsiaalsetele tagatistele, mis ka Eesti elanikel. Kui küsida, kui suur osa puude- või peretoetustest on läinud Ukraina sõjapõgenikele, siis see on ca 1-2%. Näiteks kui mais maksti perehüvitisi Ukraina sõjapõgenikest 4708 inimesele, siis ülejäänud Eesti elanikke oli üle 164 000, kes said perehüvitisi. Köögi poolelt väärib välja toomist ka see, et kuigi esimestel nädalatel tekkisid PPA esinduspunktidesse järjekorrad, siis hüvitiste menetlemise tempo on püsinud aga stabiilne. Niisiis oleme viimased kolm ja pool kuud tegelenud Eestis millegi esma- ning harukordsega, kuid võime olla uhked, et Eesti inimesed, nii vabatahtlikud kui ametite esindajad, on saanud erakordsetes oludes hakkama suurpärase tööga ja selle eest soovin kõiki kriisiga tegelenud ning siiani tegelevaid inimesi südamest tänada.