Kui valitsuse liige või parlamendipoliitik tänases Eestis üles ärkab, peaks ta pärast silmapesu ja hammaste küürimist küsima enda käest peeglisse vaadates kolm küsimust, kirjutab riigikogu liige Mihkel Lees.
Esiteks – kuidas saan ma täna panustada sellesse, et Eesti oleks kaitstud? Teiseks – kuidas saan ma täna panustada sellesse, et meie majandus kasvaks? Ja kolmandaks – kuidas saan ma panustada sellesse, et inimesed ja ettevõtted saaksid ennast maksimaalselt vabalt teostada, takerdumata kõikvõimalike piirangute ja regulatsioonide rägastikku? Vastused kolmandale küsimusele aitavad lahendada ka esimest kahte.
Teatud regulatsioone on suurte süsteemide – näiteks riigi – juhtimiseks muidugi vaja. Arvatavasti ei tahaks keegi meist loobuda õigusriigile omasest korrast ja selgetel reeglitel põhinevast asjaajamisest. Liigne bürokraatia aga aeglustab otsuste tegemist ja probleemide lahendamist, muutes lihtsad protsessid tarbetult keeruliseks.
Usutavasti on näiteks Terviseameti spetsialistidel targemat teha kui kontrollida rongides moppide, kummikinnaste ja ämbrite olemasolu. Või lugeda majutusteenuste pakkujate juures üle käterättide arvu. Ka suitsuruumide sildi suurust pole tarvis joonlauaga mõõtmas käia – ju leiab otsija vajaliku ruumi suurema vaevata üles, kui piibunälg piisavalt painab. Selliseid väiksema mõjuga näiteid leiaks veel küllaldaselt ja neid kohustusi valitsus ka järjest tühistab.
Valitsus on seadnud üheks peamistest eesmärkidest bürokraatia vähendamise. Seda, et töö on vajalik, näitab kasvõi see, et kaubandus-tööstuskoda saatis valitsuse kokku kutsutud efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale 70 ettepanekut, mis võiksid erinevates valdkondades halduskoormust vähendada.
Tööandjate keskliit kogus aga selle kuu alguses ettevõtjatelt pea 150 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks. Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja ülesandeks on nüüd olulisema mõjuga ettepanekud välja sõeluda ning valitsuse ja riigikogu töö need ettepanekuid ellu viia.
Algus on juba tehtud. Praeguseks on valitsus saatnud riigikokku 27 eelnõud erinevatest valdkondadest. Muudatusettepanekuid leiab näiteks jäätmeseadusest ja jahiseadusest, samuti tarbijakaitseseadusest ja veeseadusest. Igaüks saab edenemist jälgida valitsus.ee kodulehelt, kus on loendur muudatustest üleval.
Näiteks saavad valitsuse plaanide kohaselt ettevõtted edaspidi väiksema paberimajandusega kompostida või ringlusesse võtta biojäätmeid. Jahiload muutuvad digitaalseks ning kõik jahimehed saavad näha, kellel on õigus nende piirkonnas jahti pidada. Omavalitsused saavad juurde rohkem õigusi otsustamaks, kui kaugele veekogude kaitsepiirist tohib maju ehitama ning ettevõtjad ei pea esitama senises mahus paberarveid ja pabertšekke.
See kõik on igati tänuväärt algus protsessile, kuid kindlasti on veelgi kokku tõmmata nõudeid nii transpordis, keskkonnas, muinsuskaitses, tervisevaldkonnas ja mitmetes muudes valdkondades. Usaldame rohkem meie inimesi ja ettevõtteid ise hakkama saama.
Väiksem bürokraatia võimaldab ettevõtjatel keskenduda uue väärtuse ja töökohtade loomisele, mis omakorda panustab meie majanduskasvu. Kuivõrd eesmärk suurendada kaitsekulusid 5 protsenti SKP-st eeldab märkimisväärseid eelarvevahendeid, on väärtuslik iga euro, mis jõuab riigieelarvesse, sest ettevõtjal on aega tegeleda oma põhitegevusega bürokraatiarägastikus surfamise asemel.