Usutavasti on enamik meist kuulnud ütlust “Inimene teeb plaanid, aga jumal juhib”. Olgu, jumala asemel võime rääkida ka saatusest või juhuste kokkulangemisest. Maitse asi, kirjutab riigikogu liige Mihkel Lees.
Fakt on aga, et harva õnnestub meil oma plaane väliste tegurite muutumisest tingitud ümberkorraldusteta täita. Viimastel aastatel on plaane segama tulnud koroona ja Venemaa sõda Ukrainas – välised tegurid, millega oleme pidanud paratamatult töödes ja tegemistes arvestama.
Tunnistan, et igatsen vahel rahulikumaid aegu. Nii kahe tütre isa, abikaasa kui poliitikuna. Paljud muredest, mis viis või kümme aastat tagasi tundusid suured, paistavad nüüd tühised.
Oleksin õnnelik, kui saanuksin jätta abikaasaga pidamata vestluse, millised on me kriisivarud ja kriisiplaanid, kui olukord Balti regioonis peaks ohtlikumaks muutuma. Ja ma ei tahaks hommikuti lugeda uudiseid Ukraina sõjast või kaootilisi sõnumeid Ameerikast.
Ideaalses maailmas tahaksin poliitikuna suunata palju suurema osa maksumaksja rahast teede korrashoidu ja haridusse, selmet saata sõjaliste nõuandjate kompetentsile toetudes miljardeid eurosid rakettide või droonide soetamiseks.
Aga maailm me ümber on täpselt selline, nagu ta on. Et saaksime paremini edasi minna, peame tegema julgeid ja kalleid otsuseid, et võtta idanaabrilt isu meile ühtesid või teistsuguseid sigadusi korraldada.
Parema ja turvalisema elukorralduse poole liikumise plaan on olemuselt selge. Esiteks eksistentsiaalsed küsimused. Peame hoolitsema, et meie ja liitlaste kaitsevõime oleks Venemaale piisavalt heidutav. Teiseks tuleb meil hoolitseda selle eest, et Eesti inimesed ja ettevõtted saaksid tegutseda normaalse maksukoormusega võimalikult vabalt, loovalt ja vähese bürokraatiaga.
Kaitsevõime suurendamiseks plaanime kasvatada kaitsekulu suurusjärgus viis protsenti SKPst, see tähendab umbes kaks miljardit kaitsevalmidusse panustatud eurot aastas. Eesti saab juurde kaugmaa süvalöökide võimet, meie luurevõime paraneb ning kahtlemata näitab Ukraina sõja kogemus selget vajadust suunata raha droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisse. Kaitsevõime aluseks on loomulikult inimesed – vaja on täita mehitamata ametikohad ning suurendada tegevväelaste ja reservväelaste arvu.
Lisaks sõjalisele riigikaitsele peavad riik ja omavalitsused panustama elanikkonnakaitse võimelünkade täitmisesse. Paljudes omavalitsustes on tarvilik luua juurde avalikke varjumiskohti, ka tuleb nõu ja jõuga aidata korteriühistuil varjumiskohti luua.
Ka inimeste üldine kriisiteadlikkus vajab arendamist – oleme võtnud eesmärgiks, et iga Eesti inimene teaks, mis on tema roll kriisiolukorras ning tal oleks vajalikke teadmisi ja oskusi selle rolli täitmiseks.
Talutav maksukoormus ning inimeste ja ettevõtete tegevusvabaduse suurendamine on olulised mitmel põhjusel.
Esiteks on inimestel usutavasti suurem soov hoida riiki, mis kohtleb neid usaldavalt, ei lämmata bürokraatiaga ning võimaldab ajada oma asja maksimaalselt suure vabadusega. Teiseks on riigi kaitsevõime suurendamiseks tähtis iga maksueuro, mis jõuab eelarvesse, sest inimestel on aega tegeleda oma põhitööga, mitte bürokraatiarägastikus võitlemisega.
Äsja otsustas valitsus tühistada ettevõtete kaheprotsendisetulumaksu. Loodetavasti muudab see ettevõtete lisandväärtuse loomise kergemaks.
Inimestele, kes pole ettevõtjad, võiks rõõmu teha otsus kaotada maksuküür ehk sisult astmeline tulumaks. Edaspidi on süsteem lihtne ja ühetaoline: kõigil on palgas sama suur tulumaksuvaba osa ehk 700 eurot. Näiteks 1900 eurot teeniva inimese jaoks tähendab see 100-eurost võitu igal kuul.
Bürokraatiat vähendavaid otsuseid aitab valitsusel ja riigikogul ette valmistada efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda. Riigi asi pole olla kodanike ja ettevõtete lapsehoidja ning elu lihtsustavaid muutusi on tarvilik teha rohkem kui küll.
Näiteks ei pea pisikesed ettevõtted edaspidi tegema kõikvõimalikke töötervishoiu riskianalüüse, inimesed ei pea minema notari juurde, kui tahavad kodulaenu andjat vahetada, ning toidu- ja joogitööstus saab kokku hoida suurusjärgus viis miljonit eurot aegunud alkoholiregistri kaotamise ja kaduvate laborikulude pealt. Töö jätkub.
Arendades praegu riigi kaitsevõimet kiirete sammudega ning toetades selle aluseks olevat inimeste ja ettevõtete vabadust ja toimetamislusti, liigumegi samm sammu haaval rahulikuma ja turvalisema homse poole ning oleme paremini valmis ootamatusteks. Nüüdsed julged otsused loovad turvalisema tuleviku.