Ettevõtted, kes toetavad oma töötajate osalemist reservkogunemistel – sh palga säilitamise või paindliku töökorralduse kaudu –, väärivad erilist tunnustust. Teha saab enamatki, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Meelis Kiili.
Ees on pikad pühad, mis annavad meile traditsiooniliselt aega aasta kokku võtmiseks ja eesmärkide seadmiseks.
Eesti riigikaitse areng on liikumas õiges suunas, kuid ainuüksi avaliku sektori pingutustest ei piisa. Riigi tegelik vastupanuvõime sõltub sellest, kui hästi suudavad keerulistes oludes toime tulla inimesed, kogukonnad ja ettevõtted.
Õigete strateegiliste otsuste korral on riigikaitse suutlikkus tõusuteel ning võimaldab meil vastata nii tänastele kui ka tulevastele väljakutsetele. Mida paremini toimib ühiskond tervikuna, seda enam saab riik keskenduda kaitsele ja tõrjele.
Seetõttu on pühade eel igal ettevõttel põhjust mõelda, milline võiks olla nende panus riigikaitse tugevdamisse. Mida teadlikumad ja paremini ette valmistatud me oleme, seda väiksem on tõenäosus, et ettevõtete ja kogukondade valmidusplaane tuleb kunagi päriselt rakendada.
Kes on meie reservväelased?
Reservväelased on igapäevaelus meie kõrval töötavad ja toimetavad inimesed – pereliikmed, kolleegid, naabrid –, kes on saanud väljaõppe ajateenistuses ning kellele riik toetub ohu korral esimesena.
Riigikaitse alustala on tugev kaitsetahtega ühiskond: inimesed, kes on valmis oma riiki kaitsma ja kelle seast kasvavad välja nii ajateenijad kui ka reservväelased.
Seetõttu on nii peredel kui ettevõtetel mõistlik aegsasti läbi mõelda, milline mõju võib olla olukorral, kus reservväelane kutsutakse teenistusse. Kas kriisiolukorras on selge, kes tööl jätkab, kes läheb teenistusse ning kuidas jagunevad ümber igapäevased kohustused? Kas töötajale säilib palk?
Kuna reservkogunemisi korraldatakse üha sagedamini, on ettevõtetel õige hetk läbi mõelda, milline on nende toimetuleku- ja jätkusuutlikkuse plaan olukorraks, kus osa töötajaid osaleb õppustel või on mobiliseeritud.
Reservväelaste poliitika kujundab riik, kuid organisatsioonid saavad omalt poolt luua tingimused, mis soodustavad töötajate osalemist nii õppustel kui kriisivalmiduses.
Ettevõtted, kes toetavad oma töötajate osalemist reservkogunemistel – sh palga säilitamise või paindliku töökorralduse kaudu –, väärivad erilist tunnustust. Tean, et selliseid ettevõtteid on üle Eesti, alates väikestest pereettevõtetest kuni suurte tööstusteni.
Nende panus aitab tugevdada kindlustunnet, et Eesti saab vajadusel oma inimestele loota. Selline hoiak ei ole pelgalt personalipoliitika küsimus, vaid oluline osa riigi kaitsevõimest.
Igaühe solidaarne riigikaitse
Kui ettevõttel on pilt selge, kuidas toimida eriolukorras, innustan mõtlema ka täiendavale panustamisele.
Riigikaitse on ühine vastutus ja nii ühendused kui ettevõtted saavad anda oma panuse. Skandinaavias on levinud solidaarse riigikaitse põhimõte, mille järgi panustab julgeolekusse igaüks, lähtudes oma võimalustest, ehk kehtib „hapnikumaski“ loogika: kõigepealt tuleb tagada, et ettevõte ise püsib tugev, sest just siis on tal võimalus aidata ka teisi.
See panus ei pea tingimata olema materiaalne – hinnas on ka oskused ja teadmised.
Eriolukorras vajab riik äärmiselt erinevaid ressursse, alates riietusest, toidust ja ehitusmaterjalidest kuni peenema elektroonikani.
Pikast loetelust leiaks iga Eesti ettevõte koha, kus nad saaksid panustada riigikaitsesse.
Hea algus on hoida sidet kohaliku kaitseliidu maleva või omavalitsusega ning te üllatute, kui lai on see vajaduste ring, kus võib-olla on just teie oskustest puudu.
Ukraina kogemus näitab selgelt, et just ühiskonna ja ettevõtete panus võib saada otsustavaks riigi vastupanuvõime kujundamisel.
Suur osa Ukraina võimest agressioonile vastu seista ei põhine üksnes relvajõududel, vaid eraettevõtete kiirel kohanemisel, vabatahtlike võrgustikel, tootmisettevõtete ümberkorraldamisel ning tehnoloogiasektori võimel luua lahendusi alates droonidest kuni küberturbeni.
Seal, kus riik üksi ei jõua, täidavad lüngad ettevõtted ja kogukonnad – ning just see ühiskondlik pingutus on olnud üks Ukraina edu alustalasid.
Kaitsevägi kui tootearenduse ja testimise polügoon
Kaitsesektor on üks kiiremini kasvavaid valdkondi Euroopas ning täna on see avatud koostööks ja miks mitte ka tootearenduseks ning testimiseks.
Nii nagu olen eespool maininud, vajab kaitsevalmidust tugevdav riik väga erinevaid tooteid ja teenuseid ning suure tõenäosusega vajavad neid ka meie naaberriigid ja liitlased.
Seega, kui olete mõelnud laienemisele või uude sektorisse sisenemisele, tasub uurida ka kaitsevaldkonna võimalusi.
Kui veel mõni aasta tagasi tegutses valdkonnas vaid mõnikümmend ettevõtet, siis nüüdseks on nende arv ületamas 150.
Julgen väita, et just kaitsesektor on täna üks Euroopa kiiremini arenevaid valdkondi, kus toimub aktiivne innovatsioon ja kiire kasv ning mille tugevuseks on ühtaegu uudsete võimaluste rohkus ja tihe rahvusvaheline koostöö.
Head lahendused, mis on loodud ühes riigis, levivad kiiresti ka piiride taha. Seega võib panustamisel olla ka selge äriline kasu, mille kaalumiseks on just täna õige hetk.
Loodan, et mõtted panustamisest ja valmisolekust igas olukorras ei tekita stressi, vaid annavad kindlust ja rahu. Toimetades koos saame ehk sama sooja ja turvalise emotsiooni, mida pühad toovad pere, sõprade või kolleegide keskel. Koos oleme tugevamad igas olukorras.
Ilusaid saabuvaid pühi ning arukaid mõtteid ja plaane eesootavaks aastaks!