Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmena tean, et EKRE fraktsiooni koosseisus on riigikogus mitmeid häid sõjaasjanduse eksperte, kes meie aruteludes oma heade ja mõistlike ideedega kaasa löövad ja Eesti kaitsevõime arendamisse oma tegusa panuse annavad.
Kolleeg Henn Põlluaasa mõte, et Eesti võiks astuda välja Ottawa konventsioonist ja võtta kiiremas korras kasutusele jalaväemiinid, kahjuks nende heade mõtete sekka ei kuulu. Ja seda mitte põhjusel, et meid kammitseks riigikaitseküsimustes mingi müstiline poliitiline korrektsus, millest kirjutab Põlluaas. Põhjus, miks me sinna konventsiooni jätkuvalt kuulume, on fakt, et see aitab meil Eestit paremini kaitsta.
Eesti turvalisus sõltub teatavasti meie iseseisvast kaitsevõimest ning meie liitlastest NATOs. Kummalegi neist ei tuleks maamiinide kasutuselevõtt absoluutselt kasuks.
Vaatame otsa reaalsusele
Esiteks liitlastest. Kui Põlluaasa teksti hoolega lugeda, saate isegi aru, et kõik needsamad riigid (peale USA), kelle sõjaväelased meile siin NATO lahingugrupi koosseisus turvatunnet pakuvad, on samuti Ottawa konventsiooniga liitunud.
Tulenevalt jalaväemiinide kasutamisega seotud riskidest, poliitilistest põhimõtetest ning humanitaarkaalutlustest vähendaks otsus isikuvastaseid maamiine kasutada suure tõenäosusega liitlasvägede valmidust Eestis viibida ning kriisiolukorras meile appi tulla. Nii lihtne see ongi. 24. veebruaril toimub meil kaitseväe paraad, igaüks saab seda jälgida ja endalt küsida, kas meil oleks kindlam tunne, kui kõiki neid teiste riikide lippude all kõndivaid mehi ja naisi Eestis ei oleks.
Meie suurimast liitlasest USA-st rääkides peab rõhutama, et kuigi nemad Ottawa konventsiooniga liitunud ei ole, on jalaväemiinide kasutamine neil siseriiklikult palju vaidlusi põhjustav küsimus. President Barack Obama seadis omal ajal miinide kasutamisele ranged piirangud, reaalselt on ameeriklastel need kasutuses vaid kahe Korea vahelisel maa-alal. Tõsi, president Donald Trump küll tühistas need piirangud ja sattus liitlaste suure kriitikasurve alla, president Joe Biden on aga lubanud Trumpi poliitika üle vaadata.
Eksperdid ei nõustu
Põlluaasa väide, et Eesti iseseisvat kaitsevõimet jalaväemiinid tugevdaksid, ei vasta samuti tõele. Kaitseeksperdid ütlevad meile, et maamiinide kasutamata jätmisega ei ole Eesti midagi kaotanud. Eesti riik ei võtaks kunagi vastu otsust, mis meie kaitsmist kuidagigi raskemaks teeks. Seda näitab ka fakt, et 2004. aastal Eestil mingeid maamiinivarusid, mida konventsiooni järgi oleks pidanud hävitama, lihtsalt ei olnud. Samas on Eesti jäänud teadlikult kõrvale kobarmoona kasutamist keelavast leppest, sest vastav suurtükiväemoon on meil olemas ja see on väga efektiivne.
Eesti kaitsevägi pole täna enam „vaene mees”, kes vajaks Põlluaasa kiidetud „vaese mehe kahuriväge” ehk jalaväemiine. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõja-aja struktuurides on nii kompanii kui pataljoni koosseisudes vastavad miinipildujarühmad ja -patareid. Mõlema jalaväebrigaadi koosseisus suurtükiväepataljonid. See annab võimekuse suunata vajadusel tuld sinna, kuhu muidu võib-olla puistataks maamiine.
Lõpetuseks põhjusest, miks jalaväemiinide kasutamine on asi, mida konventsiooniga keelatakse. Nende kasutamine toob endaga kaasa ränki tagajärgi nii tsiviilelanikele kui Eesti kaitsjatele. Põlluaasa teooria miinikaartidest, miinide ülesvõtmisest ja ise efektiisust kaotavatest miinidest on tore, aga päriselus see lihtsalt ei toimi. Euroopas on siiani väga palju piirkondi, kus tee ääres on sildid, et ärge siia jalutama minge, miinid. Ja nendes piirkondades on paraku keskmisest rohkem näha inimesi, kellel mõni jalg või käsi puudu, või kelle lähedased on maamiini lõhkedes hukkunud.
Igati halb mõte
Just seepärast on Ottawa konventsiooni põhimõtete toetamine EL-i ülene poliitika. Euroopa Liit toetab nii demineerimist, teavitustööd ohtudest, ohvrite abistamist, varude hävitamist, miinide tuvastamisega seotud teadus- ja arendustegevust, eraldades 2021-2024 selleks 2,6 miljonit eurot. Ka Eesti demineerijad käivad ÜRO initsiatiivide raames miine täis külvatud piirkondi ohutuks tegemas.
Nii et Ottawa konventsioonist lahkumine tooks meile probleeme suhetes liitlastega, ei parandaks meie kaitsevõimet ja oleks ohuks meie inimestele. Seega ei saa seda plaani mitte kuidagi toetada.