Me kõik oleme nautinud ilusaid droonipilte Eesti loodusest ja linnadest. Lugenud ja kaasa elanud ideedele, kuidas droonid saaksid meie eluolu mugavamaks teha, nagu postipakkide mugav õhutransport. Aga kõikjal, nii ka siin, on mündil teine pool – tehnoloogia areng on eriti viimaste aastatega sõjapidamise viisides uue lehekülje keeranud. Luuredroonid, ründedroonid jms on muutunud nii ründajate kui kaitsjate relvastuse ja taktika oluliseks osaks, mis areneb kiirelt ja ilma milleta sõjanduse tulevikku ei nähta, kirjutab riigikogu kaitsekomisjoni liige Mati Raidma.
Kas oleme kohanenud uue droonimaailmaga või meie arusaam seadusruumis ja riigi turvalisuse tagamise võimekuses on jäänud aega, mil droonide väärkasutamise taga oli enamalt pahatahtlik uudishimu või oht lennuliiklusele. Kas meie tänased regulatsioonid ja seire- ning reageerimisvõimekus tagavad piisava inimeste ja riigi turvalisuse? Hiljutise sündmusega Eesti õhuruumi eksinud lahingdroonist oleme saanud reaalse näite teema olulisusest ja ajakriitilisusest. Kahjuks jõudis esimene intsident juhtuda enne kui…
Riigikaitse poolelt on juba töös õhuruumi kontrolli kiirendatud arendamine. Meie nn silmad on juba lähima aasta jooksul tugevalt paranemas ja just madalalt lendavate objektide tuvastamiseks. Seda eelkõige ida ja kagu suunal. Kas Peipsi tagant tuleb droon salasuitsu laadungiga või lõhkeainega, selgub hiljem, maha tuleb võtta nad kõik. Poliitiline tahe on olemas, sisejulgeoleku ja riigikaitse vahelise piiri tõmbamine meetrites või kilomeetrites ning vastutusvaldkonna jäik jaotus ei tundu tänases droonisõja tehnoloogia arengus kõige ratsionaalsem idee.
Kaitseväe ja piirivalve integreeritud õhupilt, seda ka Läti kolleegidega, on ajakriitiline ja oluline. Riikliku julgeoleku vaates peame nn droonimüüriga jõudma ka Eesti merepiirile.
Täna on püstitatud eesmärk seni piirikaitsega piirdunud drooniseire- ja -tõrjevõime väljaarendamine ka Eesti suuremates linnades. „Müür“ peab loogiliselt arenema „kupliks“, kui soovime tegeliku lahenduseni jõuda. Selle realiseerimisel suurendatakse laiapindse riigikaitse koostoimet ja integreeritakse droonitõrje kihilise õhukaitsega. Siinkohal on oluline lisaks tehniliste võimekuste loomisele jällegi kaitse- ja siseministeeriumi tihe ja reaalne koostöö.
Kui kiirelt see kõik valmib, sõltub olemasolevatest ressurssidest, aga ka seire- ja tõrjesüsteeme üles ehitavatest inimestest. Meie suurenenud kaitse-eelarve annab selleks võimaluse. Kindlasti sooviks rohkem näha meie kaitsetööstuse ettevõtete kompetentsi kaasamist juba protsesside algstaadiumis, mitte peale hangete väljakuulutamist. Eesti kaitsetööstusel on olemas kompetents, tehnoloogiad ja tootmisvõimalused.
Nüüd veel korra tagasi tavamaailma ja igapäevastesse drooniturvalisuse teemadesse.
Enne kui hakata enne kohalike valimisi munitsipaalpoliitikute lubaduste järgi droonipüsse välja jagama, nagu Isamaa pakub, peaks alustama reeglitest. Droonide kasutamise kaasaegse regulatsiooni loomine peab jõudma ideedest paberile.
Kui ametkondade rägastikku kinni jäänud areng jätkuvalt püsib, olen pakkunud idee kaasajastada koostöös riigiga droonide kasutamise ja liikluse regulatsioon vähemalt Tallinnas, mis annaks loodetavasti tõuke ka teistele omavalitsustele.
Kindlasti peab see pakkuma piisava aluse droonikasutajaid kontrollida, aga ka vajadusel reegleid rikkuv droon alla tuua. Ja mitte ainult lennukeelu tsoonis. Kas siis politsei või linna enda korrakaitseüksuse poolt.
Droonid on tulnud meie ellu, et jääda. Samas peab olema piisavalt kaitstud meie inimeste turvalisus ning privaatsus. Ja meie tänases situatsioonis ka riiklik julgeolek.