Eesti krediidireitingu langus kinnitab, et meil tuleb oma rahaasjad korda teha. Pikaajaline üle jõu elamine ei lõpe hästi, kirjutab
.Kuigi meie reitingu väljavaade on endiselt stabiilne ning võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jääb Eesti võlakoormus jätkuvalt üheks väiksemaks, tuleb riigireitingu langusesse suhtuda tõsiselt. See hoiatab, et kui me oma rahandusliku seisu parandamiseks midagi ette ei võta, seisame mõne aja pärast silmitsi tõsiste tagajärgedega. Laenamine muutub üha kallimaks ehk maksumaksja peab tasuma üha suurenevate intresside eest.
Samamoodi on hoiatanud Eesti Pank, et sügav ja püsiv lõhe riigi tulude ja kulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Kasvav võlakoormus vähendab riigi võimekust uutes kriisiolukordades majandusele appi tulla.
kehv seis oli teada juba enne valimisi ning lubas selle korda teha ehk viia riigi tulud ja kulud tasakaalu, milleks valijatelt ka tugeva mandaadi saime. Valitsust moodustades selgus tõsiasi, et olukord on veel kehvem. korrastamiseks vajaliku paketi kiitis riigikogu juba kevadel heaks ning reitinguagentuuri Fitch prognoosi järgi väheneb tänu sellele järgmisel aastal 2,4 protsendile ning 2025. aastal 2 protsendile. Samas ei saa korrastamine jääda mõistagi ainult maksumaksjate õlule. Ka riik peab kulude kontrolli alla saamisega vaeva nägema.
Selleks kaotasime valitsust moodustades ära kaks ministrikohta. Ministeeriumite ühishoonesse kolivad ka regionaalministeerium ja kliimaministeerium, millega hoitakse igal aastal kokku vähemalt miljon eurot. Samamoodi on kõik ministeeriumid esitanud oma ettepanekud kokkuhoiukohtade leidmiseks. Töö nende analüüsimisega käib ning valitsuse otsused teeme septembris 2024. aasta
ja järgneva nelja aasta arutelude käigus.Oleme ka kokku leppinud, et
koostamise käigus ei toimu sel aastal lisataotluste esitamist. Mis veel, riigile üle jõu käinud muutmise tulemusel hoiame järgmise nelja aasta jooksul kokku pea pool miljardit eurot. Tänu juba otsustatud kulude vähendamisele ja tulude suurendamisele säästame ainuüksi intressikuludelt järgmisel neljal aastal kokku 77 miljonit eurot.Suuremate kokkuhoiukohtade leidmiseks viime läbi
revisjoni, et iga eelarverea vajalikkust peaks uuesti põhjendama. Töö selle ettevalmistamiseks on samuti alanud.Kõike seda teeme selleks, et meie
saaks paremasse seisu. Kui valitsemisajal tekkis illusioon, et on põhjatu ning laenata saab nii nagu homset ei ole, siis tänaseks on üle jõu elamise tagajärjed käes. Me ei saa enda kanda võtta rohkem kui kanda suudame. Kui me ei teeks korda praegu, oleks tulevikus seda teha veelgi keerulisem. See tähendaks veelgi suuremaid ja veelgi valusamaid kärpeid, et suuta oma riiki ülal pidada ning kõiki kohustusi täita.Neile, kes jätkuvalt räägivad, et peame oma majanduse käima tõmbamiseks rohkem laenama, ütlen, et me ei saa ehitada oma majandust üles laenamisele. Ka praegune riigireitingu langetamine on tingitud ju
olukorrast ning süvenevast struktuursest probleemist, kus kulutame püsikuludena oluliselt rohkem kui tuludena ehk maksudena kogume.Pikemas vaates toetavad just korras
ning madal võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet. Majandusele hoo andmiseks ning rohereformide, digitaliseerimise ja energiatõhususe projektideks on meil järgnevatel aastatel üle 6 miljardi Euroopa Liidu vahendeid, mille võimalikult kiire ja nutikas kasutuselevõtt on valitsuse üks prioriteete.