Eesti majanduse konkurentsivõime vundament on riigi korras rahandus ja ettevõtluse digitaliseerimine, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Mart Võrklaev.
Viimastel aastatel meid järjest tabanud suured kriisis on lisaks Eesti majandusele mõjutanud negatiivselt kogu Euroopat, inimeste kindlustunnet tarbimisel ja turge laiemalt. Võib vaielda, kas lisaks kriisideks valmistumisele oleme neile eelnevate aastate jooksul jätnud aga tegemata veel hulga otsuseid, mis oleks võinud meid selleks kõigeks paremini ette valmistada?
Vaieldamatult on väga suure negatiivse mõjuga kõigi Euroopa riikide jaoks Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas. Sellest tulenev ebakindlus ei ole kindlasti ainult Eesti probleem ja kahjuks lihtsat lahendust majanduse käimatõmbamiseks ei ole ei valitsusel ega ka ettevõtjatel üksi.
Küll saame koos ausalt arutades, üksteisega arvestades ja ühiselt pingutades luua eeldused, et meie konkurentsivõime ja majandus kasvaks, riik areneks ning oleks kaitstud.
Toetused survestavad eelarvet
Enne, kui ravi määrata, tuleks haigele õige diagnoos panna. Sõjast juba rääkisime, kuid on ka muid põhjuseid, miks meie konkurentsivõime ja majandus ei kasva nii kiiresti, kui me sooviksime. Nendele küsimustele otsis vastust ka suve algul traditsioonilisel majanduspoliitiliste konsultatsioonide käigus Eestit külastanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF, International Monetary Fund) delegatsioon.
Sel korral keskendusid nad kokkuleppel ja eelkonsultatsioonide põhjal rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga just põhjalikumalt Eesti konkurentsivõime väljakutsetele.
IMF tõi oma analüüsi kokkuvõttes välja, et Eesti konkurentsivõime vähenemine on vaid osaliselt viimase aja kriiside tagajärg ja püsivamate probleemide lahendamine eeldab valitsuselt otsustavat tegevuskava. Eesti eksport on turuosa kaotanud kauem, kui saaks põhjendada nõrga välisnõudlusega viimases majanduslanguse tsüklis.
Konkurentsivõime on vähenenud, tootlikkuse kasv aeglustunud ning viimaste kriiside armid kahandanud Eesti majanduse kasvupotentsiaali, milleks on IMFi hinnangul ligi 2% aastas. Kiire hinnatõus on küll raugenud, kuid üldine hinna- ja kulutase riigis on kerkinud.
Selleks, et konkurentsivõime kasvu rajale tagasi pöörata, soovitab IMF majandusolude paranedes otsustavalt liikuda eelarve tasakaalu taastamise suunas ja planeerida vahendeid struktuurseteks reformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks.
Erinevalt paljudest poliitjõududest ja kahjuks ka mitmest ettevõtjast, kes näevad majanduse käimatõmbamise hõbekuulina lahkeid riigi toetusi, ütleb IMFi just vastupidist.
Nende hinnangul ei lahenda Eesti probleeme täiendavad riigieelarve kulutused, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem võib riigieelarve majandusse süstitud stiimulist tingitud kulusurve Eesti konkurentsivõimet veelgi kahjustada ja vähendada eelarve võimalusi tulevikus kasvavate kulude katteks.
Senisel kursil püsides jätkuks riigirahanduse seisu kiire halvenemine ning riigivõla intressimaksete kasv. IMF soovitab Eestil siseriikliku eelarveraamistiku tugevdamiseks kaaluda kulureegli kehtestamist, mis seaks piirid avaliku sektori kulude kasvule.
Selle raske tööga me eelmises valitsuses ka algust tegime. Kui me 2023 kevadel uut koalitsiooni kokku panime, näitas rahandusministeeriumi kevadprognoos 2024. aastaks eelarve defitsiiti 4,2% SKPst. Defitsiidi vähendamiseks ja minimaalselt –3% SKPst viimiseks tuli astuda otsustavaid samme. Nelja aasta peale otsustasimegi kokkuhoiukohti natuke rohkem kui 1 miljardi eest.
Suve algul pessimistlikumaks muutunud majandusprognoosi tõttu tehtud negatiivne lisaeelarve tagab meile, et 2024 eelarvet koostades valitud tee riigi rahandus jätkusuutlikul rajal hoida sellel ka 2024. aastal püsib. Kuu ajaga leppisime jooksva aasta kuludelt 100 miljonit kokkuhoidu ja osa sellest pidi edasi kanduma ka 2025. aastasse. Seega on uuel valitsusel 2025 defitsiidi vähendamisel juba esimesed sammud tehtud ning vähemalt 40 miljoni jagu kokkuhoiukohti olemas.
Ka rändekvoodid vajaks ülevaatamist
Lisaks üle miljardi otsustatud kokkuhoiukohtadele näeb riigi eelarvestrateegia ette riigi rahanduse korda tegemise jätkamist ja uusi kokkuhoide 2025., 2026. ja 2027. aastal vastavalt 150 miljoni, 200 miljoni ja 275 miljoni euro ulatuses. Kokkuhoiu eesmärgi saavutamisele aitab kaasa süsteemne riigi ülesannete ja raha kasutuse läbi vaatamine läbi null-eelarve ja eelarverevisjon koos struktuursete reformide läbiviimisega.
Loodan, et see tegevus uues valitsuses jätkub, sest ilma riigi kulusid jõuliselt kokku tõmbamata, me oma riigi rahandust korda ei tee ning sellel on negatiivsed pikaajalised tagajärjed meie konkurentsivõimele ja majanduskasvule.
Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas on vaja kindlust, et Eesti oleks kaitstud ja siin on turvaline tegutseda. Sellel on samuti oluline mõju meie majandusele. Seetõttu tegime samal ajal arvestatava kokkuhoiuga eelmisel kevadel hädavajalikud otsused kaitsekulude tõstmiseks 2%-lt 3%-le SKPst ehk suunasime järgnevaks neljaks aastaks Eesti riigikaitsesse üle 1,146 miljardi euro. Tegime seda vastutustundlikult, sest kulude katteks otsustasime ka rea maksumuudatusi, mis aitavad meie riigikaitset tagada.
Mitu IMFi soovitust puudutavad majanduse pakkumise poolt: rohkem tähelepanu peaks pöörama tööjõu ja kapitali paremale jaotusele, täpsemalt sihitud tööturu ja ettevõtete toetusmeetmetele, uue tehnoloogia kasutuselevõtule ning vajadusele jälgida, et palkade kasv tootlikkuse kasvust ette ei kiirustaks.
Ka rändekvoodid vajaksid ülevaatamist ning Eesti rohereformide plaanid võiksid olla ambitsioonikamad. See tähendab, et Eesti majanduse kasvu võiks toetada ka ambitsioonikam roheline üleminek ja digitehnoloogiate kasutuselevõtt traditsioonilistes sektorites. Selles osas on läbi ELi toetusrahade valitsus loonud Eesti ettevõtetele väga laiaulatuslikud võimalused oma tegevuste digitaliseerimise soodustamiseks.
IMFi soovitusi kokku võttes võib tõdeda, et meil on kõik tööriistad ja teadmised olemas, kuidas Eesti pikaaegne majanduskasv taastada ja oma konkurentsivõimet tõsta. See on pikk ja raske teekond, kuid vajalik ja samas täis suuri võimalusi.
Poliitikute, ettevõtjate, ajakirjanduse ja Eesti riigi elanikena peab meil olema tarkust sihti mitte kaotada ja seda ka kõigi viivitamatut lisaraha nõudvate valdkondade ja sel teemal poliitikute kõlavate sõnavõttude kõrval. Sügis on eelarve koostamise aeg ja olen kindel, et sellised soovid ja lood hakkavad aina enam avalikku debatti jõudma.