Meie ühine pingutus ja raske töö on toonud tulemusi. 2024. aasta eelarve nominaalseks defitsiidiks kujunes Rahandusministeeriumi andmetel 2% SKPst ehk ca 773 miljonit eurot, kirjutab riigikogu liige, endine rahandusminister Mart Võrklaev.
Kui 2023. aasta kevadel moodustasime uut valitsuskoalitsiooni, näitas Rahandusministeeriumi kevadprognoos 2024. aastaks eelarve defitsiiti 4,2% SKPst ehk ca 1,6 miljardit eurot. Oli selge, et sellise kuluralliga jätkata pole jätkusuutlik ega võimalik. Defitsiidi vähendamiseks tuli astuda otsustavaid samme. 2024. aasta eelarve ja negatiivse lisaeelarvega otsustasime nelja aasta peale kokkuhoiukohti natuke rohkem kui 1 miljardi eest ning suunasime riigi rahanduse uuesti jätkusuutlikule rajale.
Leidus kriitikuid, kes ütlesid, et seda kõike on liiga vähe, riigi rahandus on juhtimata ning teel hukatusse, ent ka neid, kes ütlesid, et midagi pole vaja teha, tõstame avaliku sektori palku, kulutame edasi ja võtame aga püsikulude katmiseks laenu juurde.
Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas on vaja kindlust, et Eesti oleks kaitstud ja siin oleks meie inimestel ja ettevõtetel turvaline tegutseda. Seetõttu tegime samaaegselt arvestatava kokkuhoiuga eelmisel kevadel hädavajalikud otsused kaitsekulude tõstmiseks 2%-lt üle 3%-ni SKPst. Absoluutsummas tähendas see järgnevaks neljaks aastaks Eesti riigikaitsesse täiendavalt üle 1,14 miljardi euro. Tegime seda vastutustundlikult, sest kulude katteks otsustasime ka rea maksumuudatusi, mis aitavad meie riigikaitset pikaajaliselt kindlustada.
Lisaks kokkuhoiu otsustele aitasid hea eelarvepositsiooni saavutamisele kaasa ka 99% täpsusega laekunud maksutulud. Siin kummardus meie maksumaksjatele ja maksuhaldurile.
Möödunud aastat kokku võttes saab öelda, et pingutus oli absoluutselt vajalik ning tulemus igati kohane. Nii nagu 2023. aastal lubasin, nii ka tegime – suunasime riigieelarve jätkusuutlikule rajale ning tõstsime kaitsekulusid nii palju, kui vaja.
Korras eelarve on vundament majanduskasvule ja julgeolekule
Kuidas edasi? Olen kindel, et värskelt avaldatud numbrite põhjal kuuleme õige pea eeskätt sotside ridadest hüüdeid – raha on, aeg on kulutada, tõstame toetusi ja avaliku sektori palku!
Siinkohal ütlen mina stopp! Suur töö eelarve jätkusuutlikule rajale saamiseks on tehtud. Ent siiski kulutame aastas ca 773 miljonit eurot rohkem, kui meil selleks tulusid on ehk elame selle summa ulatuses igal aastal laenurahast. Lisaks teame, et 2025. aasta eelarve on jätkuvalt koostatud 3% defitsiidis ehk 1,2 miljardi ulatuses puudujäägis.
Riigi rahanduse jätkusuutlikule rajale saamiseks on tehtud nii raskeid kokkuhoiu otsuseid kui ühiskonnale valusaid maksutõuse. Igaüks meist, iga eesti inimene, ettevõtja ja ka avaliku sektori töötaja on selleks oma panuse andnud ning seda oma nahal tundnud. Nüüd on koht, kus suur töö riigi kulude kontrolli alla saamiseks on tehtud. Seda tuleb jätkata ning kõik kulud peavad olema jätkuvalt kriitiliselt hinnatud. Tuleb otsida täiendavaid kokkuhoiukohti ning kogu lisanduv maksuraha, mis laekub ajutisest julgeolekumaksust, tuleb suunata just riigikaitse suurendamiseks.
Vahetevahel kostab jätkuvalt turtsatusi sellest, et korras riigirahandus on ainult Reformierakonna kinnisidee, seda eeskätt suurte kulutajate poolt. Tänaseks peaks kõigile selge olema, et korras riigieelarve on vajalik selleks, et suudaksime ise oma riiki ülal pidada, et õpetajatele, päästjatele ja politseinikele väärikat palka maksta, et meie riik oleks kaitstud ning ka selleks, et püsikulude katmiseks võetud laenu intressid riigi kogutud maksutulusid ära ei sööks. Lodev eelarvepoliitika toob paratamatult ootamatud ning kõigile ebameeldivad maksutõusud. Maksutõusud mulle ei meeldi ja selliseid sundmaksutõususid, mida me EKREIKE ja sotside pöörase kuluralli tulemusel oleme pidanud taluma, mina enam tulevikus ei soovi.
Täiendavad eelarvekulutused ei taasta konkurentsivõimet
Korras riigieelarve on ka meie majanduskasvu alus. Konkurentsivõime kasvule tagasi pööramiseks soovitab IMF majandusolude paranedes otsustavalt liikuda eelarvetasakaalu taastamise suunas ning planeerida vahendeid struktuurseteks reformideks ja majanduse tootlikkuse suurendamiseks. Nende hinnangul ei lahenda Eesti probleeme täiendavad riigieelarve kulutused, kuna see ei aita taastada konkurentsivõimet välisturgudel. Pigem võib riigieelarve majandusse süstitud stiimulist tingitud kulusurve Eesti konkurentsivõimet veelgi kahjustada ning vähendada eelarve võimalusi tulevikus kasvavate kulude katteks. 2024. aastal suutsime riigieelarve jätkusuutlikule rajale suunata ning defitsiiti märkimisväärselt vähendada. Kasvule on pöördunud ka meie majandus.
Kui vaadata viimaste kuude arenguid maailmas, on selge, et väikeriigina on meie ainus võimalus hoolitseda, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline, innovaatiline ja paindlik. Riigi raha asjad peavad olema korras, et meil oleks igal ajahetkel võimalik ise piisavalt püssirohtu osta, et end kaitsta ja liitlasi toetada. Vaid nii saame olla lõpuni sõltumatud maailma tõmbetuultest, kui oleme piisavalt jõukad, et ise enda eest otsustada. Tagame meie riigi kaitstuse ja majanduskasvu ning küllap tuleb ka peagi aeg, kui saame uuesti rääkida maksude alandamisest.