Oleme kahjuks jõudnud olukorda, kus valitsuserakondade väljapakutud maksumuudatused tuli riigikogus vastu võtta usaldushääletusega, mis pole kordagi meie soov olnud.
Eraldasime opositsiooni soovil maksupaketi neljaks eri eelnõuks – kuigi nii sisus, kui riigikogu debatis käsitletakse neid ikkagi paketina, mille eesmärk on Eesti parem kaitsmine ja eelarvetasakaalu parandamine.
Nii mina, kui peaminister tegime opositsioonile üleskutseid esitada sisulisi muudatusettepanekuid, mida saaks arutada ja mille pealt kompromisse leida. Sellest valemist läks käiku ainult esitamise osa ja neid muudatusettepanekuid tuli kokku üle tuhande, millest enamikel eelnõuga side puudub või on seaduse mõttega risti vastupidine. Opositsioonijuht Martin Helme on ise välja öelnud, et ettepanekute mõte on viita aega ja muuta seaduste tavakorras arutamine võimatuks.
Teine katse
Loomulikult on muudatusettepanekute tegemine riigikogu liikmete õigus ja saame ka aru, et seda kasutataksegi oma läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks. Seetõttu tegime valitsusega veel ühe katse opositsiooni kaasata ja kutsusime kõik opositsioonierakondade juhid nii perehüvitiste, kui maksude arutamiseks laua taha, et ehk on nad nõus mõnede oma sisuliste ettepanekute arvestamisel ülejäänud sisutud ettepanekud tagasi võtma.
Muide, aastatel 2019-2021, kui Reformierakond oli opositsioonis, ei arutanud toonane Jüri Ratse valitsus meiega mitte kordagi ühegi seaduse sisu üle, kuigi nende plaanid meile muidugi absoluutselt ei meeldinud. Ka see üritus ei kandnud vilja, opositsioon EKRE juhtimisel jätkas riigikogu töö takistamisega täiel rindel, näiteks perehüvitiste eelnõud arutas riigikogu suur saal kolm tööpäeva.
Sellest hoolimata leidsime opositsiooni üksikute sisuliste ettepanekute hulgast selliseid, mida saime maksuseaduste puhul arvestada. Võtan siin veelkord lühidalt kokku, mis nende eelnõude mõte on.
Miks ikkagi maksud tõusevad?
Valitsuserakondadele rahandusministeeriumi kevadprognoosis vastu vaatav pilt oli kõike muud kui rõõmustav. Eelarvepuudujääki nägid analüütikud ca 1,7 miljardi suurusena, puudujäägi katteks võetavad laenud kasvatanuks ainuüksi intressidele kuluva summa kiiresti ca 400 miljoni euro suuruseks. Samal ajal oli majanduse seis jahenemas.
Valitsusel oli kaks valikut: kas pista pea liiva alla ja seisu ignoreerida – kuhu selline taktika välja viib, oleme näinud näiteks Kreeka pealt, varem või hiljem tuleb teha samme, mis on oluliselt karmimad, kui need, mis populaarsuse kaotamise hirmus varem tegemata jäid. Või siis midagi ette võtta.
Me otsustasime midagi ette võtta. Riigieelarvesse toob praegune maksupakett aastas ligikaudu 200 miljonit lisaeurot aastas, mis ei ole ligi 17 miljardilise eelarve mõistes liiga suur summa, kuid on uue valitsuse esimene samm eelarvetasakaalu suunas. Sellele järgnevad otsused riigi kulude kärpimiseks, mille see valitsus on samuti eelnevatest märksa tõsisemalt ette võtnud ning täiendavad maksuotsused.
Maksutõusude eesmärk on riigirahanduse korrastamine ja liikumine tasakaalus eelarve suunas, et vältida probleemide pikemaajalist kuhjumist majanduses. Rahandusministeeriumi hinnangul halveneb riigirahanduse seis sel aastal järsult ning ilma muutusteta eelarvepoliitikas ületab lähiaastate eelarvepuudujääk üle 4% SKPst. Niivõrd sügav ja püsiv lõhe kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ja hakkab majandust koormama.
Majanduskasvust ei piisa
Riigi võlakoormus paisub iga aastaga suuremaks ja seda võimendab omakorda intressikulu kasv. Samal ajal kiirendab majandusse paisatav lisaraha hinnakasvu ja vähendab seeläbi inimeste ostujõudu ning kahjustab majandusarengu jaoks olulise eksportiva sektori konkurentsivõimet. Seetõttu riigi tulude suurendamine väga olulise tähtsusega, sest ainult majanduskasv meie riigi rahandust süvenevast august välja ei too.
Lisaks oleme viimaste aastate kõige keerulisemas julgeolekuolukorras. Sõja jätkumine nõuab meilt tugevdatud kaitsevõimet. Lähimate aastakümnete jooksul see ei muutu, kuna meie naabriks jääb endiselt agressorist Venemaa. Seetõttu on tänase koalitsiooni üheks prioriteediks tõsta kaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks kolme protsendini SKT-st. Rahavajadus selleks ulatub sadadesse miljonitesse. Need kulutused tuleb katta ilma laenukoormuse olulise tõusuta.
Valitsuse sisse viidud muudatusena maksupaketis tõuseb nii majutusasutustel kui ka ajakirjandusel käibemaks võrdselt neli protsendipunkti. Neli protsendipunkti tõuseb ka pankade avansiline tulumaks.
Tulime vastu
Alates 2025. aastast tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär 13 protsendile. Turism on oluline osa meie majandusest, mis vaikselt on hakanud august välja tulema ja taas kasvama. Et nad saaksid edasi kasvada ja riik saaks ka sektori arengust täiendavat maksutulu, tõime nende maksumäära tõusu algselt kavandatust väiksemaks. Kui eeldada, et käibemaksumäära tõstmine lisatakse kogu ulatuses lõpphinda toob maksutõus kaasa 3,7-protsendilise majutusteenuse kallinemise.
Kui käibemaksu kaks n-ö soodusmäära on 2025. aastast 9 ja 13 protsenti ning kolmandat ehk 5-protsendilist maksumäära me enam kasutada ei saa, tõuseb ajakirjandusväljaannete käibemaks tagasi samale tasemele nagu see oli 2009. aastast kuni eelmise aasta augustini ehk 9 protsendile.
Absoluutselt vale on väita, et maksu tõstmine on kius või kättemaks. Hindame vaba ajakirjandust jätkuvalt väga kõrgelt ning toetame sektorit riigi võimekuse piirides, näiteks andsime nii eelmisel kui ka sel aastal miljon eurot venekeelsete toimetuste tugevamaks muutmiseks, piiranud elanikkonna ligipääsu Venemaa propagandakanalitele ja seisnud aastaid ülemaailmse digimaksu kehtestamise poolt. Ma väga loodan, et 2025. aasta alguseks, kui maksumäära korrigeeritakse, on ka ajakirjandust mõjutanud kriisid meil juba minevik.
Kolmanda muudatusena tõstetakse krediidiasutuste avansilise tulumaksu määr 18le protsendile, mis on neli protsendipunkti kõrgem kui praegu. Pangad on võrreldes teiste ettevõtetega mõnevõrra erilisemas olukorras ja teevad igas kvartalis avansilise makse eelmise kvartali kasumilt, seda ka juhul kui nad dividendi ei jaga. Lisaks võib Pangaliidu hinnangul liigne krediidiasutuste avansilise tulumaksu määra tõstmine vähendada pankade kapitali laenude andmiseks ja seeläbi mõjutada negatiivselt majanduskasvu ja maksulaekumist, mistõttu ei pruugi laekuda oodatavat maksutulu.
Maksuküür ei ole kuluprojekt
Olen kuulnud, et maksuküüru kaotamist nimetatakse kuluprojektiks. See on kummaline käsitlus. Ajale jalgu jäänud küüru kaotamine ei too eelarvesse püsikulu vaid arvestuslik maksulaekumine on lihtsalt väiksem. See on olemuslik vahe, umbes 300 miljonit eurot jääb iga aasta eestimaalaste rahakotti. Näiteks keskmist palka (1873 eurot) teeniv inimene saab uue süsteemiga 946 eurot aastas rohkem kätte.
Maksuküüru kaotamist või kohendamist lubasid valimistel pea kõik erakonnad. Ka need, kes selle 2018. aastal ellu kutsusid, nii et ärge laske ennast eksitada nendesamade erakondade praegu räägitavast jutust, et tegemist on ainult Reformierakonna mõttega. Maksküüru kaotamine aitab meil muude tõusvate maksude kontekstis tööjõumakse summa summarum langetada ehk järgida põhimõtet, et maksustada rohkem seda, mis on kahjulik.
Kokkuvõttes anname endale aru, et maksutõusud ei ole populaarne mõte, aga nad on paraku vältimatult vajalikud. Tänane valitsus on otsustanud mitte pead liiva alla panna, vaid astuda riigimehelikke ja tulevikkuvaatavaid samme ja ma väga loodan, et riigikogu meid nendes sammudes ka toetab.