Juba kolm nädalat näitavad meie koroonanumbrid selget langemise märke. Varem oli palju neid, kes ütlesid, et juhitud valitsus viis Eesti nakatumiste Euroopa meistriks. Nemad peavad nüüd nentima, et seesama valitsus on meid kolme nädalaga selles edetabelis kukutanud 30. kohale 47 riigi seas.
Kui vaadata pikka plaani, siis koroonasurmade arvult miljoni elaniku kohta (Eestis on neid olnud 1825, minu sügav kaastunne kõigile, kes on kaotanud lähedase) oleme Euroopas 31. kohal, kehvemas seisus kui kõik Põhjamaad, aga paremas kui ükskõik milline Ida-Euroopa riik.
Paneme siia kõrvale veel piirangute tervemõistusliku rakendamise tulemusena saadud Euroopa kiireima . Samuti tõsiasja, et meie koolid on sel sügisel valdavalt olnud kontaktõppel ning kriisi nähtamatute ohvrite arv seetõttu loodetavasti palju väiksem. Pilt läheb veel veidi paremaks, kas pole?
Jah, alati saaks paremini, aga ma arvan, et võrreldes teiste riikidega, oleme selles kriisis koroonaga seni toime tulnud hindele tugev 4.
Laineharjal viibida on hirmus, aga vähemalt paistab sealt kaugele. Näeme oma tulevikus paraku seda, et viimaseks see laine ilmselt ei jää. Lõuna-Aafrikas avastatud viiruse omikroni tüvi on nii uus, et selle kohta on vähe teada, aga kiirus, millega see sealt üliohtliku deltatüve peaaegu välja sõi, on muljetavaldav.
Arvestage veel sellega, et Lõuna-Aafrikas on praegu suvi, mis meie kogemuses pole viirusele parim aeg. Reaalsus on seegi, et enne, kui riigid kehtestasid liikumispiirangud Lõuna-Aafrikast, oli omikroni tüvi nii Euroopas kui ka USA-s juba kohal ja tegelikult ei olnud reaalne eesmärk, et meil õnnestub maailma uue tüve ees lukku panna.
Seega ükskõik kui palju me ka vastupidist ei taha, paistab ka meie tulevikus järgmine laine, mis kardetavasti jõuab kohale veel sel viirushooajal. Mure on selles, et Krista Fischeri andmete järgi on meil on jätkuvalt umbes 30 protsenti Eesti elanikest, kes on vaktsineerimata ja pole viirust põdenud.
Delta tüvi on aga umbes sama nakkav nagu tuulerõuged, mis tähendab, et see saab ühel hetkel kõik inimesed kätte – ja omikroni tüvi nakkab ilmselt paremini veel. Saksa ütles, et talve lõpuks on kõik inimesed haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või surnud, karta võib, et nii läheb ka Eestis.
Meil siiski on ka häid uudiseid. Me teame, et riikides, kus enamik ühiskonnast on vaktsineeritud (nagu Eestis, aitäh 830 000 kaitsepoogitule), jääb raskesti haigestumine ja suremus eelmistele lainetele selgelt alla. Iseloomulik on Ühendkuningriigi ja Venemaa võrdlus, mis koroonaandmeid koondavas portaalis Worldometers on kõrvuti ja mille järgi on nakatumisi laias laastus samapalju, surmasid aga Inglismaal umbes kümme korda vähem. Muide, ühte neist riikidest kahtlustatakse oma koroonanumbrite ilustamises ja see ei ole Ühendkuningriik.
Meil on lootust, et peagi jõuavad pärale mitmed äsjaloodud ravimid, mis erinevalt varemkiidetud imerohtudest järgi tõesti haiguse kulgu lihtsustavad.
Ja me teame, et juba umbes poolel miljonil inimesel on võimalus saada tõhustusdoos. Just see on asi, mille soovitan igaühel veel vana aasta sees ära teha. USA-s ja mitmetes Euroopa riikides soovitati tõhustusdoose esialgu eeskätt riskirühmadele, ent uue tüve valguses on see teadmine ümber hinnatud.
Kahe doosiga vaktsineeritute immuunsus langeb viiendast-kuuendast kuust päris tõsiselt ja tüve puhul, mis eriti hästi levib, on see tugi väga abiks. Olen ise tõhustusdoosi saanud ja julgustan kõiki, eriti neid, kes said süstitud AstraZeneca või Jannsseni vaktsiinidega, seda sammu astuma.
“Me loome vaktsineerimiskindlustuse ja kui te satute nende äärmiselt üksikute inimeste hulka, kes saab tõsise kõrvalnähu, maksab riik teile hüvitist.”
Ja lõpuks on valitsus andnud selge sõnumi ka neile inimesele, kes väga kardavad vaktsiini kõrvalmõjusid. Me loome vaktsineerimiskindlustuse ja kui te satute nende äärmiselt üksikute inimeste hulka, kes saab tõsise kõrvalnähu, maksab riik teile hüvitist. Kusjuures see toimub ka tagasiulatuvalt ehk pole põhjust seaduse riigikogus arutamist oodata.
Neile inimestele, kes otsustavad ikka jääda vaktsineerimata, mul paraku häid uudiseid ei ole. Mul on kahju, aga valgust tunneli lõpus ei paista teile enne suurt suve. Koroonatõendi näitamine jääb meiega ka kevadel ning seda kasutavate riikide ja kohtade arv pigem kasvab.
Samal ajal jääb põhjused, miks vaktsineerimist edasi lükata üha vähemaks. Vaktsiine soovitatakse väga nii rasedatele kui tervisehädadega inimestele, sest see on neile ohutu ja just nemad on COVID-isse haigestudes eriti suures riskis saada tõsine tervisehäda või surra. Aga ärge kuulake selles küsimuses mind, poliitikut. Kuulake oma perearsti, kui kahtlete soovitan soojalt oma arstiga konsulteerida.
Kokkuvõttes tee endale ja oma lähedastele tasuta jõulukink ja vaktsineeri ennast. Ma väga loodan, et kui me ennast piisavalt suurel hulgal oleme ära vaktsineerinud, siis see hetk, kui COVID-ist räägitakse sama palju kui gripist, pole enam mägede taga.
Eelmine praegusega sarnane üleilmne pandeemia, Hispaania gripina tuntud viirusepuhang vältas veidi üle saja aasta tagasi lainetena kaks aastat, seekord läheb ehk veidi kauem, aga ükskord saab see kõik otsa niikuinii.