Mart Võrklaev: oleme astunud esimesed sammud energiahindade tõusu leevendamisel

Arvamus
|
|
14.01.2022

Imelik, et seda peab tõsimeelselt selgitama, aga elektriarvet ei tasu maksmata jätta.

Martin Helme soovitus inimestele jätta elektriarved tasumata on küüniline ja vastutustundetu. Aga mis siin imestada, EKRE juhi viimase aja väljaütlemised on kõik olnud sellised, et nende kuulamine toob inimestele ainult kahju. Kui jätta ennast vaktsineerimata, võib kaotada töö või elu. Kui jätta elektriarve maksmata, tuleb see lõpuks ära maksta koos viiviste ja kohtutäituri töötasuga ning see osutub märgatavalt suuremaks kui esialgne summa. Martin Helme peaks seda oma äpardunud ärikarjääri ajast mäletama küll.

Teine mure Martin Helme soovituste pärast on see, et need pole kahjulikud ainult neid kuulavatele inimesele, vaid tervele Eesti riigile. Ükskõik mis probleemiga peab Eesti rinda pistma, ikka juhtub Martin Helme soovitus olema selline, mis viib meid oma liitastest Euroopas kaugemale. Olgu selleks siis elektribörsist loobumine, NATO-le paani B otsimine või arusaamatu kihk vaktsiinide vastu võidelda. Täpselt samu soovitusi jagavad meile targad mehed idapiiri tagant.

Nii et EKRE võimulepääsemist nagu valget laeva ei tasu oodata, elektri- ja soojaarved tuleb ikkagi ära maksta. Ja siin mõistan ma väga inimeste muret, kes veel pool aastat tagasi ei saanud niimoodi kerkivaid kulusid kuidagi ette näha. Õnneks on asju, mida kasvanud arvete pärast muretsejad saavad ette võtta. Kui maksmisega tekib probleem, tasub kõigepealt pöörduda elektrimüüja poole ja arutada, kas arveid on võimalik ajatada – Eesti Energia näiteks on lubanud, et muredega inimesed kuulatakse kõik ära ja leitakse individuaalne lahendus.

Elektri-, gaasi- ja küttearvete kallinemise kompenseerimiseks pakub valitsus inimestele tuge, millega alla keskmise sissetulekuga peredele kompenseeritakse 80 protsenti hinnatõusust. Toetuse piir on selline, et seda saavad küsida pensionärid, näiteks ühe lapsega pere, kelle netosissetulek kuus jääb alla 2027 euro, või kahe lapsega pere puhul alla 2365 euro.

Toetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, samuti saab sellest lähemalt lugeda internetist.

Ma tean, et on neid, kes arvavad, et toetuse küsimiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördumine on alandav. Ma ei saa sellega küll kuidagi nõus olla, samamoodi peab avalduse kirjutama, kui soovitakse minna pensionile või taotleda omavalitsusest toetust lapse huviringile. Kui riik on oma inimeste jaoks toetuse pakkunud, siis kindlasti ei pea häbenema seda küsida. Jah, loomulikult oleks parem, kui riigihalduse minister oleks suutnud välja töötada lahenduse, mis ise vajaliku toetuse välja arvutaks ja inimeste arvele kannaks. Aga ma mõistan väga hästi, miks see polnud võimalik. Ametnike sõnul ei saanud ühendada infot, kes kellega koos elab, millised on nende inimeste sissetulekud ja millised kulud.

Võimalik oleks ka maksumaksja raha ühtlase kihina üle riigi laiali laotada, aga kokkuvõttes poleks see neid, kel häda käes, päriselt aidanud. Näiteks energiakandjate käibemaksu vähendamine kärbiks elektriarvest 10 protsenti, mis ajakirjanduses leviva näite puhul Nõmme pensionärist, kelle kogu pension elektrile kulub, ilmselgelt probleemi ei lahenda. Küll aga aitab teda praegune abipakett, millega energiaarved jäävad samasse suurusjärku nagu eelmisel aastal. Kokku on riik erinevate meetmetena eraldanud energiakriisi leevendamiseks 240 miljonit eurot.

Võimalik oleks ka maksumaksja raha ühtlase kihina üle riigi laiali laotada, aga kokkuvõttes poleks see neid, kel häda käes, päriselt aidanud.

Üks asi, mida iga inimene võiks läbi mõelda, on see, millise paketiga ta elektrit ostab. Eestis on 55 protsenti tarbijatest valinud fikseeritud hinnaga paketi ehk need suured muudatused puudutavad tegelikult väiksemat hulka majapidamisi. Toon enda näite: detsembri alguses, kui kuu kujunevat keskmist hinda nägin (sel hetkel ca 29 senti/kWh), tegin otsuse muuta oma elektripakett alates 1. jaanuarist fikseerituks. Valisin elektrihind.ee lehelt kõige odavama 36-kuulise lepingu hinnaga päeval 14,36 senti/kWh ja öösel 12,04 senti/kWh. Vaadates hetkel jaanuari keskmise hinna graafikut, tundub see mõistlik otsus. Vähem oluline ei ole ka saadud meelerahu. Teades oma võimalikku maksimaalset energiatarbimist, tean ette oma maksimaalset elektriarvet ja ei pea pingsalt pea iga tund elektri börsihinda piiluma.

Pole põhjust karta paketivahetust ja seda, et fikseeritud hind jääb aastateks kõrgemaks ja seega tehtud otsus kulukamaks. Praegu pakutavad paketid saab kõik kuuajase etteteatamisega ära muuta. Seega lootuses, et suvel energiahinnad taas alanevad, on mul võimalus iga hetk uuesti soodsam leping teha.

Kindlasti saab inimene mõelda ka selle peale, kuidas oma energiatarbimist vähendada ja milliseid investeeringuid teha, et tulevikus sama probleem meid uuesti ei tabaks. Lähiajal lähevad käiku meetmed elumajade energiatõhusamaks tegemiseks ning päikesepaneelide ostmiseks. Olen mitu korda mõelnud, et oleks pidanud juba eelmise päikesepaneelide paigaldamise toetusvooruga liituma, nüüd saan loodetavasti veel selle rongi peale hüpata.

Valitsus tegeleb praegu iga päev ka sellega, et järgmine talv tuleks meie elektritarbijatele parem ja Eesti saaks elektritootmise võimsust juurde nii kiiresti kui võimalik. Loodetavasti saame neid ideid juba lähipäevadel kuulda. Minu hinnangul oleme astunud esimesed sammud energiahindade tõusu leevendamisel. Järgmisena tuleb küsida, mida me saame teha sellest tuleneva üldise hinnatõusu leevendamiseks keskklassi toetuseks laiemalt.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt