Pole mõtet rääkida Leedu või Läänemetsa näitel, et oleme pankade kasumi tõusust 500 miljonit maksuraha kaotanud, see lihtsalt ei vasta tõele, kirjutab riigikogu liige ja endine rahandusminister Mart Võrklaev vastusena Ekspressi loole.
Eestis kehtib pangamaks ja pankade kasvanud kasumid toovad riigieelarvesse üle 641 miljoni rohkem tulu kui varasemal viiel aastal.
Pangandus on meil ainus ettevõtlussektor, kus kehtib n-ö klassikaline tulumaks ehk erinevalt teistest Eestis tegutsevatest ettevõtetest peavad pangad oma kasumilt tulumaksu maksma, sõltumata sellest, kas nad maksavad dividendi või mitte. Kuni 2024. aasta lõpuni on pankade avansilise tulumaksu suurus 14% ning alates 2025. aastast on see 18%. Lisaks tuleb sarnaselt kõigile teistele ettevõtetele tasuda dividendide maksmisel tulumaks, mis alates 2025. aastast on 22%.
Aastatel 2018–2022 laekus riigieelarvesse nii avansiliselt tulumaksult kui ka pankade jaotatud kasumilt 285 miljonit eurot. Aastatel 2023–2028, kus oleme elanud tõusvate intresside ja pankade kasvavate kasumite keskkonnas ning sõltumata sellest, et on oodata nende langemist, on riigieelarvesse prognoositud laekumised kokku 926 miljonit. See sisaldab nii pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu kui ka eelmisel sügisel pankadega tehtud kokkuleppe kohaselt täiendavate erakorraliste dividendide võtmise kokkulepet, mille tulemusel laekub riigieelarvesse 120 miljonit eurot täiendavat tulumaksu.
Seega on riigieelarve ja seeläbi meie inimesed tänu Eesti pangamaksule ja selle tõusule ning kerkinud intressidest tulenevast pankade kasumi tõusust saanud ja saamas aastatel 2023–2028 täiendavad 641 miljonit, võrreldes eelneva viie aasta laekumistega. Ei ole mõtet rääkida Leedu või Läänemetsa näitel, et oleme pankade kasumi tõusust 500 miljonit maksuraha kaotanud, see lihtsalt ei vasta tõele. Pankade panus, läbi kasvanud kasumite, on riigieelarvele ja seega meie avalike teenuste rahastamisele märkimisväärne.
Erinevalt Leedu ja mitmete teiste Euroopa riikide näitel toodud hoogtöö korras ajutisest pangamaksust on meie pankade avansiline tulumaks püsiv ja aitab katta riigi kulutusi, sh kaitsekulusid. Nagu kõik muud 2023. aasta kevadel tehtud maksutõusud, suunasime ka pankadele kehtestatud avansilise tulumaksu, dividendide tulumaksu tõusu, kui erakorraliste dividendide tulumaksu kaitsekulude kasvu, mis aitas meil suurendada kaitsekulud järgnevatel aastatel üle 3% SKP-st, 2024. aastal on kaitsekulud koguni 3,4–3,7% SKPst, mis on umbes 1,4 miljardit eurot.
Usun ka, et riigil ei sobi tegutseda kuulsa USA pangaröövli Willie Suttoni sõnade järgi, kes ütles, et ta röövis panku, „sest see on koht, kus on raha“. Kui valime sarnase tee, siis tekib küsimus: kes järgmiseks? Kas jaeketid, kelle kasuminumbritest mõni päev tagasi kirjutati? Meediamajad, kelle juhid eelmisel nädalal kinnitasid, et neil ei lähe halvasti? Kinnisvarasektor, kellel vast varsti hakkab „liiga hästi“ minema? Kui poliitiku arvates teenib mõni ettevõte või sektor liialt kasumit, siis läheb võtab riik selle ära?
See raha on teenitud läbi meie tublide ettevõtjate raske töö ning iga ettevõtte normaalne soov peabki olema kasumit teenida. Seda ei tohi ettevõtjatele ette heita, veel vähem karistada. Usaldusväärne ning riigi tulevikust ja majanduskasvust hooliv riik ei saa ega tohi nii käituda. Maksupoliitika peab olema läbimõeldud ja etteaimatav, see on oluline nii majanduse pikaaegseks kasvuks, riigi konkurentsivõime tagamiseks kui ka ettevõtjate silmis riigi usaldusväärsuse hoidmiseks.
Eesti riik peab olema ja jääma vabaks ja liberaalseks riigiks, kus kõigil on võimalik end vabalt ja võrdselt teostada ning riigi poliitika on etteaimatav, mis ei karista ettevõtjaid oma suva järgi.