Praegu kehtiv hoiu-laenuühistute regulatsioon on ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Probleemid on ajaga süvenenud ja nendega tuleb tegeleda. Esiteks ei korralda riik hoiu-laenuühistute üle järelevalvet ja teiseks pole sinna hoiustavate inimeste raha piisavalt kaitstud, kirjutab Mart Võrklaev.
Mäletame hästi viimastel aastatel toimunud hoiu-laenuühistu Eriali ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu maksejõuetuse juhtumeid, millega sajad inimesed jäid oma rahast päevapealt ilma. Selliseid olukordi on vaja tulevikus vältida.
Selleks oleme otsustanud hoiu-laenuühistute reegleid karmistada ning saata vastava eelnõu kooskõlastusringile. Seadusemuudatuse järgi saavad ühistud, mis soovivad hoiuste kaasamisega jätkata, tegutseda alates 2029. aastast üksnes panga või ühistupanga vormis.
Praegu kehtiv hoiu-laenuühistute seadus on jõus aastast 1999 ning viimati tehti seaduses olulisi muudatusi 2010. aastal. Selle aja jooksul on ühistute liikmete arv ja varade maht mitmekordistunud. Kui 2010. aasta lõpu seisuga olid ühistud oma eraisikutest liikmetelt kaasanud hoiuseid üksnes kahe miljoni euro ulatuses, siis nüüdseks on see 91 miljonit eurot.
Kasvanud arvud viitavad muuhulgas sellele, et üha rohkem inimesi annab oma säästud hoiule mõtlemata sellele, kas ja kuidas nende raha kaitstud on. Inimesed ei taju, et ühistu pole pank, ei allu finantsjärelevalvele ja sellele pole tagatisfondi kaitset ehk kui ühistu kuulutab end maksejõuetuks, puudub garantii oma hoiustatud raha tagasisaamiseks. Eestis tegutsevatele pankadele on aga hoiusekindlustus kohustus ehk iga hoiustajale hüvitatakse hoiused saja protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas.
Samuti on rahandusministeeriumile saadetud murekirju, milles mitmete ühistute liikmed kurdavad, et ühistud ei anna neile piisavalt informatsiooni ja kardetakse seda, et paigutatud raha ei saada enam tagasi.
Ühistute algne idee seisneb aga selles, et samas piirkonnas või sama ametit jagavad inimesed korraldavad kitsamas ringkonnas lihtsamalt ja odavamalt finantside vahendust. Oluliseks märksõnaks on omavaheline usaldus, mis põhineb sotsiaalsel kontrollil ehk ollakse kursis üksteise taustaga. Praegu ei ole paljude ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, ja liikmed on sisuliselt tavalised hoiustajad, kes ei osale mingis muus vormis ühistegevuses.
Seega on nii ühistute liikmed kui ka riik on teatud määral “pimeduses”, kuna puudub piisav informatsioon selle kohta, mis ühistutes toimub. Eesti Pangale küll edastatakse statistilist infot bilansi ja kasumi kohta, kuid see pole piisav, et riik suudaks võimalikke kuritarvitusi liikmete vahenditega ära hoida.
Uus seadusemuudatus rakendub kolmes etapis ja on jaotatud viie aasta peale, et anda tegutsejatele täiendavate probleemide eskaleerumise vältimiseks piisav üleminekuaeg.
Esimeses etapis ehk alates 2024. aastast ei saa enam uusi hoiu-laenuühistuid moodustada, seda saab ühistulises vormis teha üksnes ühistupangana. Lisaks keelustatakse hoiuseintresside reklaam ning antakse ühistu liikmetele rohkem õigusi saada teavet, mis puudutab konkreetse ühistu liikme rahalisi vahendeid ja väljastatud laene.
Teise etapi muudatused rakenduvad 2025. aasta 1. jaanuaril ning suurendavad tegutsevate hoiu-laenuühistute läbipaistvust. Näiteks saavad hoiu-laenuühistu liikmed rohkem õigusi üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja erikontrolli läbiviimiseks, suurendatakse võimalusi, kuidas ühistu liikmed saaksid omavahel regulaarselt kontakteeruda ning piiratakse laenude andmist teatud kolmandatele isikutele, sh juhtorganite liikmetele või nendega seotud isikutele, krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele.
Kolmandas etapis tehakse ja rakendatakse muudatused, mille kohaselt hoiu-laenuühistud peavad saama hiljemalt 2028. aasta lõpuks panga või ühistupanga tegevusloa. Seega peab ühistu hiljemalt 2027. aastaks otsustama, kas soovib finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitada. Kui seda ei tehta, siis tuleb finantstegevus senisel kujul lõpetada.
Kui ühistu panga tegevusluba ei saa, siis ei pea see oma tegevust päris lõpetama, vaid võib jätkata tavalise tulundusühistuna (kus hoiuste kaasamine on keelatud). Sel juhul säilib võimalus osutada tulundusühistuna makseteenuseid või pakkuda tarbijatele laene.
Ei tasu arvata, et muudatuste tulemusena kaob Eestis igasugune ühistuline tegevus. Vastupidi, ühistute tegevus muutub hoopis läbipaistvamaks ja hoiustajad saavad suurema kaitse.
Eestis kehtivad nõuded hoiu-laenuühistutele on praegu ühed liberaalsemad. Sisuliselt toimub enamikus Euroopa riikides ühistulises vormis raha kaasamine mitte hoiu-laenuühistute vormis, vaid just ühistupankade näol, nii on see näiteks Leedus, Soomes, Iirimaal ja Saksamaal.