Riigikogus teise lugemise läbinud riigi 2023. aasta eelarve on Eesti kindluse, Eesti inimestele kindlusetunde andmise eelarve.
Ilmselt tunneme 24. veebruarist kõik, et Eesti on rünnaku all. Jah, sõda tapamasinate ja tsiviilohvritega käib küll meist mõnesaja kilomeetri kaugusel Ukrainas, aga selge on, et seal seistakse Eesti ja Euroopa vabaduse eest ja väikeriikidele üliolulise reeglitel põhineva maailmakorra eest.
Kui on sõjaaeg, siis unustatakse omavahelised väikesed tülid, kogunetakse koos kindlusesse ja tehakse kõik selleks, et see kindlus püsiks.
Just seda on valitsus meie ette toodud eelarvega püüdnud teha. Olin ise koalitsiooninõukogus ja valitsuskabinetis mitmete sisuliste arutelude juures ja selgitan tehtud valikuid nüüd lähemalt.
Esiteks on eelarve 17 miljardi eurose mahust pretsedenditu tähelepanu läinud Eesti kaitsmisele. Veel aasta tagasi olime Reformierakonnas uhked selle üle, et Eesti kaitse-eelarve on kaitseminister Kalle Laaneti juhtimisel tõusnud 750 miljoni euroni. Järgmisel aastal tõuseb see aga üle miljardi euro piiri ja püsib seal järgmise nelja aasta jooksul.
Meie kindlust saavad kaitsma uued mitmikraketiheitjad, keskmaa õhutõrjepatareid, rannakaitseraketid ja muud relvad, mis oma headust Ukrainas tõestanud. Reformierakond on välja öelnud, et Eesti kaitse-eelarve põrand järgmistel aastatel peab olema 3% SKTst. Sellest põhimõttest lähtuva eelarvekava on valitsus meile toonud ja selle põhimõtte hoidmise seisame ka järgmise parlamendikoosseisu ajal. Oluline on see, et me ei lähtu oma riigikaitse korraldamisel mingitest erakondlikest ideedest, vaid kaitseväe juhataja ja kaitseväe parimate ekspertide nõuandest.
Et meie kindlustunne lõplikult taastada, on vaja, et agressor, genotsiidi ja sõjakuritegusid mahitav Venemaa, selle sõja otsustavalt kaotaks. Me ei tohi väsida ukrainlaste abistamisest nii inimeste kui riigina. Iga Eesti maksumaksja euro, mille eest ostetud relv aitab hävitada vene sõjatehnikat või vabastada Ukraina pinda okupantidest, on hästi kulutatud euro.
Meie oponendid EKREst on väitnud, et Reformierakonna juhitud valitsuse panus riigikaitsesse on liiga vähe. See jutt on hale ja vale. EKRE suutis valitsuses olles kaitse-eelarvesse suuna täiendavalt vaid 46 miljonit eurot lisaraha. Reformierakonna valitsus on ainuüksi selle aasta üheksa kuuga teinud lisarahastuse otsuseid rohkem kui 1,2 miljardi euro väärtuses ehk enam kui 25 korda rohkem, kui EKRE.
Lisaks reaalsele sõjale aitame meie ette toodud eelarvega Eesti inimesi hinnasõjas ja energiasõjas. Me teame, et Putin asus gaasihindu kõrgeks kerima juba eelmisel sügisel ja see on kaasa toonud ebameeldivalt kõrged elektri ja kütusehinnad. Seetõttu oleme ülikiiresti loonud elektri universaalteenuse, millega kõik kodutarbijad saavad sel talvel osta 13 senti kWh maksvat elektrit – see hind on juba koos riigipoolse toetusega. Universaalteenust saavad kasutada ka väike- ja mikroettevõtted, uurime võimalusi, et seda ka kohalikele omavalitsustele laiendada.
Oleme kehtestanud ka kompensatsioonimehhanismid kõrgetele gaasi- ja keskküttehindadele, kokku jätab see energiapakett inimestele sel talvel kätte täiendavad 200 miljonit eurot. Aga, mis veel olulisem, energiasõda on andnud sisse hoo Eesti ja Euroopa Venemaa energiasõltuvusest lahtiühendamisele. Me teame, et juba praegu on meil turul taastuvenergiat, mis maksabki mõnede kolleegide unistatud kolm senti kilovattunnist. Probleem on, et seda taastuvenergiat on liiga vähe. Ka selle mure lahendamiseks on meie ees olevas eelarves mitmeid samme, teeme taastuvenergiasse investeeringuid, aga investeerime ka energiasäästu ja võrguühendustesse, et rohkemad inimesed saaksid mikrotootjatena elektrit müüa.
Energiasõjas toimetulemiseks toetame eelarvega mitmeid eriti haavatavaid sihtgruppe. Tulumaksuvaba miinimum kasvab 500lt 654le eurole, mis just keskklassile tähendab kuni 370 eurost palgatõusu aastas. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60lt 80le eurole, peretoetused kolme ja enama lapsega peredele tõusevad lausa kahekordseks. Neli korda tõuseb üksikvanema toetus, üksi elava pensionäri toetus juba tõusis 115lt eurolt 200le.
Eakatele on ka üksjagu häid sõnumeid: 1. jaanuarist tuleb erakorraline pensionitõus 20 eurot ja keskmine pension muutub tulumaksuvabaks. See tähendab pensionärile keskmiselt veel 40 lisaeurot kuus, sest keskmine pension tõuseb järgmisel aastal üle 700 euro. Keskmise pensioni tulumaksuvabastus lõpetab ka ebaõigluse, et töötavad eakad maksid tulumaksu oma palga esimeselt eurolt, erinevalt kõigist teistest inimestest.
Kindlustunnet saavad juurde ka riigipalgalised inimesed nagu õpetajad, päästjad politseinikud, kultuuritöötajad. Nende palkade tõusuks on eelarves ette nähtud numbrid, mis võiksid hinnasõja mõju tasandada ja pakkuda kindlust, et riik nende panust hindab. Kokku on palgatõusudeks riigisektoris ette nähtud 243 miljonit eurot.
Kaks tulevikku vaatavat sammu, mis ma tahan ära märkida, on esiteks üleminek ühtsele eestikeelsele haridusele, millele eraldame eelarvega 41 miljonit. Vastav seaduse-eelnõu jõudis just täna meile siia Riigikogusse. Selle teema suhtes on õnneks mõne aastaga toimunud tõeline revolutsioon, veel neli aastat tagasi hääletati Riigikogu saalis maha Reformierakonna ettepanek valitsusele teha eestikeelsele haridusele üleminekuks plaan. Nüüd on meil olemas plaan ja eelarvega saame selleks eraldada ka vajaliku raha, et meil ei kasvaks enam üles noori, kes kooli lõpetavad, aga riigikeelt ei räägi. Ja teiseks suuname veel sellel aastal kõrghariduse rahastamisse täiendavad 10 miljonit eurot, järgmisel aastal aga juba 41,5 miljonit eurot ning igal järgneval aastal tõstame rahastust veel 15% võrra.
Ma tean, et meie kolleegid opositsioonist on seisukohal, et kõike seda on liiga vähe ja kulutusi oleks tulnud teha veel ja veel rohkem. Kuigi omavahelistes vestlustes olen kuulnud ka, et eelarve on isegi nii hea, et tõsise näoga lisaraha nõuda on üksjagu raske.
Mul on siiski väga hea meel, et valitsus on meie ette tulnud vastutustundliku eelarvekavaga. Veel kevadel ette nähtud 4,5% struktuursest puudujäägi asemel on järgmise aasta defitsiit 2,6%. See on 752 miljoni võrra parem positsioon. Ma usun, et hiljuti reaalsuseks saanud neljaprotsendine Eesti riikliku võlakirja intress on paljudele selgeks teinud, miks laenurahaga püsikulude katmine ei ole mõistlik, täpselt nagu Reformierakond on aastaid rääkinud. Jah, kriisiajal peab riik tegema erakorralisi otsuseid, aga me ei tohi lasta silmist seda, et samasuguseid otsuseid peame suutma teha ka tulevastel aastatel ja selleks vajame korras riigi rahandust tänavu ja tulevikus.
Riigikogu, kus eelarvearutelud nüüd edasi käivad, asub vana ordulinnuse müüride. Siit on kokkuvõttest hea nentida, et Eesti kindlus püsib. Praegu koostatud plaanid tähendavad, et oleme kindlates kätes nii sel talvel kui edaspidistel aastatel.