Mart Võrklaev: Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et maksta sadade miljonite ulatuses kinni Isamaa eksperimente
Isamaa on välja tulnud oma alternatiivse riigieelarvega. Kuna rahandusteemalised mõttepaberid ei leia oma keerukuse tõttu üldiselt liiga suures lugejaskonna tarbimist, on oluline lühidalt ja selgelt ära markeerida, mis oleks nende plaanide reaalne mõju iga inimese rahakotile, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.
Isamaa propagandapaber ei räägi kõige olulisemast, ehk kuidas katta Eesti riigi rekordilised, üle 2 miljardi euro ulatuvad kaitsekulud. Need on vajalikud Eesti riigi kaitsmiseks ja hoidmiseks. Vähemalt 5% SKP-st kaitsekulud on tulnud selleks, et jääda, ning vajavad seetõttu eelarves pikaajalist katteallikat. Meil ei ole ruumi teha täiendavaid läbimõtlemata kulutusi riigi julgeoleku ja tuleviku arvelt.
Isamaa jätkab vastutustundetut riigirahanduse propageerimist – täpselt nii, nagu 2016. aastal, kui Jüri Ratase valitsuse ajal Isamaa ja sotside kaasabil löödi puruks riigi hoiupõrsas ja reservid ära kulutati.
Võeti oma rahvalt ülikallis laen
Kõnekas näide on Isamaa kinnisidee – jätkata pensioni II samba lammutamist. Viimati, kui 2020–2021 aastal II pensionisamba riigi poolsed maksed Isamaa eestvedamisel peatati, maksis see Eesti riigile kallist hinda. Inimestele maksti peatatud maksete kompenseerimisel intressi 8,9%, ajal, mil riik oleks saanud turult laenu 0% intressiga. Eksperimendi otsene hind maksumaksjale oli ca 22 miljonit eurot.
Võrdluseks – mõned päevad tagasi kaasas Eesti riik võlakirjaemissiooniga 500 miljonit eurot intressiga 3,18%, ehk ligi kolm korda madalamalt. See on ehe näide poliitilisest vastutustundetusest – ja raske on seda nimetada muuks kui maksumaksja raha põletamiseks poliitilise kinnisidee nimel.
Teise samba maksete peatamise näol on sisuliselt tegu laenu võtmisega Eesti inimestelt. See ei vähenda riigieelarve defitsiiti ehk sellega ei saa katta uusi toredaid kulusid, mida Isamaa teha soovib. Ettepanek on maksed peatada kaheks aastaks. Kuidas kaetakse pärast seda kõrgemad kaitsekulud ja mille eest kompenseeritakse riigi poolt peatatud II samba maksed ja kõrged intressid? Sellele me propagandapaberist vastust ei saa.
Teise pensionisamba lammutamine 2021 aastal ei teinud vaesemaks üksnes riiki, vaid ka kõiki Eesti inimesi. Kaotasid sambast lahkujad, sest nende tulevane pension on väiksem. Samuti need, kes sambasse jäid – suure rahahulga turule paiskamine kiirendas inflatsiooni, tõstis hindasid ning vähendas kõigi ostujõudu.
Eesti inimesed ei ole nii rikkad, et iga kolme-nelja aasta tagant maksta kümnete ja sadade miljonite ulatuses kinni Isamaa majandus- ja rahanduseksperimente.
Maksuküüru tagasitulek ja suurem tulumaksukoormus
Isamaa propagandapaberi üks keskseid punkte on 2026. aasta algusest kaduva küüraka tulumaksusüsteemi tagasi toomine. Isamaa soovib vähendada tulumaksuvabastust 700 eurolt 654 eurole, mis tähendab, et väiksema sissetulekuga inimesed peaksid maksma rohkem tulumaksu.
Lisaks kaoks tulumaksuvabastus sissetulekutelt alates 2100 eurost – see puudutab otseselt õpetajaid, päästjaid, politseinike, kultuuri ja meditsiinitöötajaid jne. Nende maksukoormus kasvaks ligi 154 euro võrra kuus, ehk 1848 eurot aastas. See on see raha, mida keskmise palga saaja on aastaid pidanud tänu küürakale maksusüsteemile riigile rohkem maksma.
Ka kokkuhoiu plaanid on sama sisutud kui mullu: Isamaa lubab kokku hoida 350 miljonit eurot, kuid ei täpsusta, kust see kokkuhoid tuleks. Samal ajal loetletakse valdkondi, mille arvelt kindlasti kokku hoida ei tohi.
Urmas Reinsalul on olnud aasta aega, et mõelda, kuidas oma kokkuhoiuplaani päriselt täita. See tähendaks päriselt keerulisi otsuseid ja vastutuse võtmist, mis alternatiivse eelarve näitel, käib neile aga selgelt üle jõu.
Isamaa alternatiivne eelarve 2026 ei ole tegelik eelarve, vaid järjekordne propagandapaber, mis erineb eelmisel aastal esitatust ainult nii palju, et Reinsalu portree on asendatud Pika Hermanni torniga. Sisuliselt pole aga midagi muutunud – tegu on populistliku loosungite kogumikuga, mille kolm põhisammast on tulumaksutõus, väiksemad pensionid ja kallis riigilaen.
See kordab vanu vigu, mille eest Eesti on juba kallilt maksnud – alates pensionisamba lõhkumisest, vastutustundetust kulutamisest kuni küüraka maksusüsteemi taastamiseni. Ajalugu on näidanud, et Isamaa kõlava ja vastutustundetu poliitpropaganda peame varem või hiljem läbi kõrgemate maksude maksumaksjatena kinni maksma.