Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul testib Venemaa praegu NATO valmisolekut reageerida agressioonile. Droonide sihilik lennutamine Poola õhuruumi oli eskaleeriv samm NATO ühtsuse testimiseks, märgib Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul tegid Poola kaitsejõud õige sammu, et reageerisid Venemaa ründedroonide sisselennule jõuga. Nüüd on fookus sellel, et mis järgneb lisaks artikkel 4 käivitamisele. “Vajame artikkel 4 konsultatsioone, et anda kiire ja selge vastus Venemaa agressiivsele käitumisele. Parim võimalik järgmine samm on tõsta NATO idatiiva õhukaitse võimekust ja tugevdada Ukraina õhukaitset. Tahtekoalitsiooni raames oleks täiesti asjakohane võtta vastu poliitiline otsus muuta Ukraina õhuruum vähemasti osaliselt lennukeelutsooniks, mis aitaks omakorda preventatiivselt kaitsta ka NATO õhuruumi,” ütles Mihkelson.
Siiani on üsna vähesed NATO liikmesriigid – eelkõige on ideed toetanud Baltimaad – pooldanud, et Ukraina õhuruumist saaks NATO toel no-fly tsoon ehk lennukeelutsoon.
Mihkelsoni hinnangul testib Venemaa aga praegu USA kui NATO põhijõu reaktsiooni ning võib valmistuda uuteks provokatsioonideks ka peagi algava suurõppuse ZAPAD raames. “Tavapäraselt harjutatakse ZAPADi raames võimalikku sõjalist rünnakut NATO vastu. Kõik NATO liikmesriigid peaksid olema põhjalikult valmistunud võimalikuks provotseerimiseks,,” ütles Mihkelson.
“Liitlased peavad aru saama, et sõda ei lõpe enne, kui Venemaa on tema agressioonisõjas lüüa saanud. Selle asemel, et tegeleda teoreetiliste julgeolekutagatiste küsimusega sõjajärgses Ukrainas tuleb keskenduda kõige olulisemale – aidata Ukraina võidule,“ ütles Mihkelson.