Hiljuti osalesin Uus-Meremaal Aucklandis Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa Ärifoorumil, kus esindasin Eestit Team Europe koosseisus. See oli erakordne kogemus – seista planeedi kuklapoolel ja rääkida ühtaegu nii Eesti kui kogu Euroopa nimel. Kaugus tundus tohutu, ent samal ajal oli üllatav, kui lähedased me tegelikult oleme väärtustelt, eesmärkidelt ja maailmatunnetuselt, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Uus-Meremaa ja Euroopa Liidu läinud aastal jõustunud vabakaubandusleping ei ole lihtsalt majanduslik kokkulepe, see on märk uue ajastu algusest, kus väärtuspõhine koostöö ja strateegiline partnerlus ulatub üle ookeanide. Aucklandi ärifoorumil oli hästi näha, kuidas see on juba koostöövõimalusi suurendanud ning avanud ettevõtjatele, kaasa arvatud Eesti ettevõtetele, uusi võimalusi. Nii näiteks avas Eesti edulugu Bolt hiljuti esimese teenuse Uus-Meremaa turul, et seejärel sama teha juba ka Austraalias.
Kui seista Sydney või Aucklandi sadamas ja vaadata maailma kaardile, jääb Euroopa siit tõesti füüsiliselt kaugele. Mõlema riigi ajalugu on tihedalt Euroopaga seotud, mistõttu on loomulik, et vaatamata Hiina majandusliku mõju kasvule regioonis ei ole Euroopa tähtsus kadunud – see lihtsalt avaldub teisiti. Austraaliast ja Uus-Meremaalt vaadates on Euroopa eelkõige väärtuste ja stabiilsuse majakas, mis seisab silmitsi sama globaalse konkurentsiga, mis määrab ka Vaikse ookeani tuleviku. Küsimus pole mitte selles, kas Euroopa on oluline, vaid kas ta on piisavalt enesekindel USA ja Hiina kõrval globaalselt oma rolli täitma.
Kuna maailm muutub üha konkurentsitihedamaks, ei saa Euroopa endale lubada ei mugavust ega enesehaletsemist. Globaalselt ei saa olla edukas, kui takerdume protektsionismi või sisevaidlustesse, kui näeme oma rolli ainult piirangute või uute reeglite kehtestamisel ja lõputute strateegiate kirjutamisel. Euroopal on globaalsel tasandil meeletu potentsiaal ja seda on kõige paremini tunda just distantsilt, nagu olen kogenud käimasoleval tööreisil Uus-Meremaale ja Austraaliasse.
Kaugemalt paistab, et Euroopa on endiselt üks maailma suurimaid innovatsioonikeskusi, suurim vaba turg ja demokraatliku maailma tugevaim ning ühtehoidvaim väärtusruum. See on tugevus, mida tuleb palju enesekindlamalt ja aktiivsemalt kasutada, sest sellest ei võida üksnes Euroopa rahvad, vaid meile sarnased riigid üle maailma. Kui Euroopa suudab olla ja endast panna rääkima kui lootuse ja parema tuleviku lättest, siis suudame olla ka muutuva maailmakorra üks kujundajaid.
Selleks tuleb tegudega tõestada, et suudame enda eest seista ja oma väärtusmaailma kaitsta. Kui vestlesin Uus-Meremaa ja Austraalia ettevõtjate, diplomaatide ja poliitikutega, märkasin, et sõda Euroopas ei ole nende jaoks kauge teema. Vastupidi, ka nende endi julgeolekutunnetus on sellega tugevalt seotud.
Hiljutine Hiina agressiivne käitumine Tasmani merel, kus nende mereväe ootamatud lahinglaskmised sundisid tsiviillennukeid kurssi muutma, pani paljusid ka maailma kuklapoolel mõtlema, et isegi seal pole sõda enam pelgalt teoreetiline oht. Sõda Euroopas on muutunud hoiatuseks, et rahvusvahelise õiguse ja reeglite rikkumine ühes maailma nurgas võib üsna kiiresti mõjutada stabiilsust teises.
Nii Austraalias kui Uus-Meremaal tajutakse üha selgemalt, et demokraatlike riikide koostöö ei ole vaid väärtustel põhinev valik – see on ellujäämisstrateegia. Ukraina vabadussõda on andnud õppetunni, et sõltumatuse ja rahu eelduseks on tugevad liitlased ning koordineeritud tegutsemine. Paljud sealsed arvamusliidrid ja diplomaadid rõhutasid, et Euroopa reageering Venemaa agressioonile on olnud nende jaoks moraalne kompass: kui Euroopa ei oleks ühtne, kaoks usk reeglitepõhisesse korda ka Vaikse ookeani piirkonnas.
Euroopa on edukas, kui suudab hoida ühtsust ja tegutseda rahvusvaheliselt kui üks meeskond. Seepärast on ka Team Europe parim kontseptsioon, mis seda ühismeelt aitab luua ja üksteise tegevust ühise eesmärgi nimel innustada. Team Europe ei ole ainult diplomaatiline väljend – see on reaalsuse peegeldus, mis annab ka Eesti-sugusele väikeriigile globaalset kaalu. Eestil on suurepärane positsioon olla selle tiimi üks aktiivseid eestvedajaid. Sellele aitab kaasa teadmine, et Euroopa Liidu ühtse välispoliitika eest vastutab Kaja Kallas.
Uus-Meremaa ettevõtjatega mõtteid vahetades nägin, et meie digiriigi maine, avatud majandus ja aus suhtumine ärisse tekitavad usaldust. Meiega tahetakse äri teha, uusi kontakte luua ja ühist edu nautida. Ent veelgi olulisem on, et me esindame midagi suuremat – Euroopa Liidu põhimõtteid ja kindlustunnet, et me ei tegutse üksi. See annab Eesti ettevõtjatele ja ekspertidele võimaluse teha globaalset koostööd võrdse partnerina.
Eesti julgeolekut ei määra ainult liitlassuhted NATO-s, vaid ka tugev ja usaldusväärne Euroopa majandusruum. Vabakaubandusleping Uus-Meremaaga on hea näide sellest, kuidas majanduslik sidusus tugevdab ka poliitilist ja väärtuspõhist globaalset liitu.
Mida tihedam on koostöö partneritega, kes jagavad meie demokraatlikke ja õigusriiklikke põhimõtteid, seda vastupidavamaks muutub meie maailm.
Kui esindad Eestit Team Europe sildi all, tajud, et Euroopa ei ole hääbumas – vastupidi, ta peab end uuesti defineerima ja tegutsema globaalse jõuna, kes suudab seista nii oma kodanike kui ka liitlaste eest.
Uus-Meremaal seda tajutakse. Euroopa ei ole seal pelgalt partner, vaid eeskuju. Meie, eestlased, peaksime endale sama tihti meelde tuletama, kui suur asi on kuuluda sellesse meeskonda – Team Europe, mis on korraga meie majanduse, julgeoleku ja tulevikulootuse tugisammas.
Just seetõttu on meie hääl maailmas palju suurem, kui meie geograafia või rahvaarv lubaks. Meie majandus on avatud ja sõltuv Euroopa ühisturust, mis on taganud meile nii investeeringud kui ka ligipääsu parimatele tehnoloogiatele ja oskustele.
Julgeoleku seisukohalt on Euroopa solidaarsus meie eksistentsi eeldus. Kui mõelda Austraalia ja Uus-Meremaa julgeolekupartnerlustele, siis näeme, et ka nemad otsivad tugevamat koostööd liitlaste vahel, et vastata uutele ohtudele. Austraalia ja Uus-Meremaa on koos Jaapani ja Lõuna-Koreaga ka NATO kõige lähedasemad liitlased väljaspool euroatlandi julgeolekuruumi.
Austraaliast ja Uus-Meremaalt vaadates on selge, et tuleviku maailmakord kujuneb India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Euroopa ei saa seda eirata, kuid see ei tähenda automaatselt meie positsioonide nõrgenemist või sootuks marginaliseerumist. Team Europe kontseptsioon aitab siin üle saada riikide võimalikest sisepoliitilistest raputustest ja keskenduda rahvusvaheliselt ühistele eesmärkidele.
Eesti rahvusvaheline tuntus ja edulugu nii riigi, ettevõtete kui inimeste tasandil on osa sellest kindlast vundamendist, mis aitavad lisaks kaitsealliansile meil globaalses turbulentsis kõige paremini ellu jääda. Selle üheks tugisambaks on meie aktiivne osalemine Team Europe liikmena.
Team Europe on meie turvatunne, majanduslik võimalus ja väärtuste kompass. Kaugel Lõunapoolkeral näevad seda paljud. Oluline on, et näeksime seda ka ise. Team Europe ei ole mitte ainult diplomaatiline konstruktsioon, vaid arusaam maailmast, kus koostöö ja solidaarsus on tugevamad kui hirm ja isoleeritus.
Eesti jaoks on see lugu eneseusust. Meie kogemus – digiriik, demokraatia, julgus seista õiguse eest ja toore jõu vastu – on osa Euroopa loost ja meie ühise tuleviku selgroog. Kui me ühendame mõtteliselt oma sini-must-valge lipu Euroopa tähelipuga, sünnib identiteet, mis on väikese rahva suurim jõuallikas.
See on Team Europe tõeline potentsiaal: mitte ainult kaitsta, vaid kujundada maailma. Mitte ainult reageerida, vaid inspireerida. Ja Eestil on selles meeskonnas oma roll – mitte väiksem, vaid just selline, mida väikeriigid täidavad kõige paremini: julgus mõelda suurelt, tegutseda kiiresti ja nutikalt ning seista väärtuste eest, mille nimel tasub elada.